Legislator Case Law & Legislation
12985478 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-35-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 1996. a. kohtuotsus A. T. süüdistusasjas KrK § 142 lg. 3 p. 1 järgi — RT III, 1996, 15, 208

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-35-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 1996. a. kohtuotsus A. T. süüdistusasjas KrK § 142 lg. 3 p. 1 järgi — RT III, 1996, 15, 208

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 2. aprillil 1996. a. 3-1-1-35-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassat­siooni korras läbi kriminaalasja A. T. süüdistuses KrK § 142 lg. 3 p. 1 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu A. T., tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. T. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 19. juuni 1995. a. otsusega KrK § 142 lg. 2 p. 1, 3 ja 4 järgi, karistati kaheaastase vabadusekaotusega ning KrK § 47 alusel vabastati kolmeaastase katseajaga tingimisi karistuse kandmi­sest. A. T. tunnistati süüdi selles, et ta 14. oktoobri 1994. a. õhtul Tallinnas Tulbi tn. 11—3 asuvas Liivia Pappeli korteris koos J. K. ja I. I.-iga peksis A. K.-d, nõudes viimase poolt võlakirja kirjutamist 5000 kroonile. Kannatanule tekitati kuriteoga kerged terviserikkega kehavigastused. Vahetult pärast võla­kirja kirjutamist pidas politsei nimetatud isikud kinni. Linnakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonprotestis vaidlustati kuriteo kvalifikatsioon ja mõistetud karistuse leebus. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. septembri 1995. a. otsusega kvalifitseeriti käsitletav kuritegu ümber KrK § 142 lg. 3 p. 1 järgi, jättes mõistetud karistused muutmata. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi kassatsioonprotestis taotleti ring­konnakohtu otsuse tühistamist A. T.-le mõistetud karistuse liberaalsuse tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 1995. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 19. juuni 1995. a. ja Tallinna Ringkonnakohtu 14. sep­tembri 1995. a. otsused A. T.-le mõistetud karistuse osas ning kriminaalasi saadeti selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 1996. a. otsu­sega karistati A. T.-d KrK § 39 sätteid kohaldades üheaastase vabadusekao­tusega kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja hulka loeti vahi all viibitud aeg ajavahemikus 15. oktoobrist 1994. a. kuni 2. veebruarini 1995. a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 1996. a. otsuse peale esitas süüdimõistetu A. T. kassatsioonkaebuse, milles ta vaidlustab enda süüdimõistmise KrK § 142 lg. 3 p. 1 järgi ja talle reaalse vabadusekaotusliku karistuse mõistmise. A. T. väidab, et on end süüdi tunnistanud vaid selles, et ta ei sekkunud kaaskohtualuste I. I. ja J. K. tegevusse. Riigikohtu istungil taotles süüdimõistetu kaitsja A. T. karistusest tingimus­likku vabastamist põhjendusega, et tema kaitsealuse osavõtuaste kuriteo toime­panamisest ei olnud märkimisväärne ja et A. T. on asunud paranemisele. Prokurör ei toetanud oma seletuses kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust ja leidis, et ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks puudub õiguslik alus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 1996. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Toimepandud kuriteo raskust ja eriti A. T. isiksust arvestades ei oleks tema tingimuslik karistusest vabastamine põhjendatud. A. T. osavõtuastet kuriteo toimepanemisest on ringkonnakohus õigesti arvestanud temale KrK § 39 sätete kohaldamisel. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS §-dele 63 p. 1, ja 65 lg. 3 Riigi­kohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 1996. a. otsus jätta muutmata. 2. Süüdimõistetu A. T. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub 2. aprillil 1996. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Lea KALM Eerik KERGANDBERG

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →