Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-3-11-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. aprilli 1996. a. kohtuotsus L. T. avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks — RT III, 1996, 14, 201

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. aprillil 1996. a. 3-2-3-11-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 1. aprillil 1996. a. E. K. ja V. K. kohtuvigade parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu 4. septembri 1995. a. otsuse L. T. avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks. S. T.-le kuulus Liiva nr. 35 talu Värska alevis Põlva maakonnas. S. T. suri 1945. a. Tema talu anti tarbijate kooperatiivi käsutusse. 1953. a. tunnistas Räpina Rajooni TSN Täitevkomitee S. T. vara peremehetuks. Värska Ühisma­jandi reformikomisjoni 7. aprilli 1993. a. otsuse nr. 14 alusel andis Värska Ühismajand 20. aprillil 1993. a. aktiga nr. 38 kahekordse maja (söökla) üle E. K.-le ja V. K.-le. Majavaldus on Põlva Maakonna Hooneregistris regist­reeritud viimaste nimele. 29. mail 1995. a. Pärnu Linnakohtule esitatud avalduses palus L. T. tuvastada juriidilise fakti, et 1946. a. võõrandati õigusvastaselt S. T.-le kuulunud talu Liiva nr. 35 osa (kinnistu nr. 675) Värska alevis Põlva maakonnas. Pärnu Linnakohtu 4. septembri 1995. a. otsusega avaldus rahuldati TsKS § 258 alusel. Kohus leidis, et kuigi S. T. suri 1945. a., võeti tema majavaldus 1946. a. ära õigusvastaselt. 1953. a. tunnistas Räpina Rajooni TSN Täitevkomitee S. T. vara peremehetuks, kuigi hooned olid 1946. a. antud tarbijate kooperatiivi käsutusse. Kohtuvea parandamise avalduses palus E. K. ja V. K. esindaja Lembi Rump kohtuotsuse tühistada protsessiõigusnormide rikkumise tõttu. Kohus ei kaasanud protsessi vaidlusaluste hoonete praeguseid seaduslikke omanikke ega Värska Vallavalitsuse esindajat ning võttis neilt võimaluse esitada avaldusele vastuväiteid ning neid tõendada. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme ühendades omandireformi aluste seaduse § 6 sätted tsiviilkoodeksi pärimis- ja vara peremehetuks tunnistamise sätetega. Vara õigusvastane võõrandamine tähendab vara äravõtmist omaniku tahte vastaselt. S. T. vara üleandmist tarbijate kooperatiivile 1946. a. ei saa pidada vara õigusvastaseks võõrandamiseks omaniku tahte vastaselt, sest S. T. oli surnud enne seda 1945. a. Kohus laiendas ebaõigesti tõendi mahtu, käsitledes aida üleandmist ühtlasi ka elamu üleandmi­sena. Pärijate puudumisel võeti elamu 1953. a. peremeheta varana kommunaal­elamufondi. Vastuses kaebusele palus L. T. jätta kohtuotsuse muutmata. Juriidilise fakti tuvastamine ei puudutanud E. K. ja V. K. huve, sest L. T. ei taotlenud ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist. See on kehtetu ORAS-i § 18 alusel nagunii. Leping ei ole hooneregistris registreeritud. Seega ei olnud E. K. ja V. K. kaasamine protsessi vajalik ja kohus pole protsessiõigusnorme rikkunud. Värska Vallavalitsus ei puutu üldse asjasse. ORAS-i normide alusel pärijatele vara tagastamine on seaduslik. Avaldaja isa ei julgenud repressiooniohu tõttu pärimisele ilmuda. Vara peremehetuks tunnistamine oli formaalne. Tunnistajad andsid ütlusi vajaliku objektiivsusega. Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõigusnormi rikkumise tõttu. TsKS § 254 lg. 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi avaldaja, teiste huvitatud isikute ja riigi ning kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani osavõtul. Kui erimenetluses tekib õiguslik vaidlus, mis kuulub kohtu pädevusse, siis jätab kohus avalduse läbi vaatamata ja selgitab huvitatud isikule õigust esitada hagi üldistel alustel (TsKS § 254 lg. 3). Pärnu Linnakohus jättis tähelepanuta, et kohtule esitatud avalduses viitas L. T. nii Põlva Maakonnavalit­susele kui ka vaidlusaluse hoone praegustele omanikele E. K.-le ja V. K.-le. Neid isikuid protsessi kaasmata jättes võttis kohus neilt võimaluse esitada vastuväiteid ja tõendeid, mistõttu jäi ka välja selgitamata, kas asja saab lahendada eri-, hagi- või haldusmenetluse korras. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-dest 354 lg. 2 ja 357, kolleegium otsutas: Tühistada Pärnu Linnakohtu 4. septembri 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Kohtuvea parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Lembi Rumpile kautsjon 200 (kakssada) krooni, mis oli tasutud 9. jaanuaril 1996. a. Hoiupanka. Eesistuja H. JÕKS Liikmed J. LUIK T. VERNIK