Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-11-96 Riigikohtu halduskolleegiumi 29. märtsi 1996. a. määrus S. G. kassatsioonkaebuse läbivaatamine apellandi kohtusse kutsumise asjas — RT III, 1996, 13, 190

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. märtsil 1996. a. 3-3-1-11-96 S. G. kassatsioonkaebuse läbivaatamine apellandi kohtusse kutsumise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 28. märtsil 1996. a. läbi S. G. kassatsioonkae­buse Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 1996. a. määrusele haldusasjas nr. II-3/39/96. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. jaanuari 1996. a. määrusega haldusasjas nr. II-3/39/96 jäeti läbi vaatamata S. G. erikaebus Pärnu Linna­kohtu 28. novembri 1995. a. määrusele kohtusse pöördumise tähtaja ennistamata jätmises. Ringkonnakohus asus seisukohale, et erikaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKS § 32 lg. 2 alusel põhjusel, et erikaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile, kuigi kohtuistungi ajast ja kohast ning mitteilmumise tagajär­gedest oli talle teatatud kohtukutsega. S. G. ei esitanud kohtule ka taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. Ringkonnakohtu nimetatud määrusele esitas S. G. kassatsioonkaebuse. Kassaator leiab, et Tallinna Ringkonnakohus on rikkunud HKS §-s 32 lg. 2 sätestatud nõudeid. Kohtukutses ei teatatud talle, et kaebuse esitaja kohtu­istungile ilmumata jäämise korral võidakse jätta asi läbi vaatamata. Kohtukutses oli tekst: «Teie mitteilmumine ei takista asja läbivaatamist.». Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: HKS § 32 lg. 2 kohaselt kutsutakse apellant ringkonnakohtusse kutsega, milles teatatakse, et tema ilmumata jäämise korral võidakse apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata või karistada apellanti rahatrahviga. Kohtukutsel, mille S. G. sai ringkonnakohtult 6. jaanuaril 1996. a., on tekst: «Teie mitteilmumine ei takista asja läbivaatamist.». Seega ei tunnistanud ringkonnakohus S. G. kohtusse ilmumist kohustuslikuks, kuigi HKS § 32 lg. 2 seda nõuab. Selle vea tõttu puudus ringkonnakohtul võimalus apellandi kohtuistungile ilmumata jäämisel jätta erikaebus läbi vaatamata. Kui ringkonnakohus on HKS § 32 lg. 2 alusel kaebuse esitajale kohtukutses teatanud, et kohtuistungile ilmumata jäämise korral võidakse jätta apellatsioon­kaebus läbi vaatamata, ja apellant ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud ringkonnakohtule ka ilmumise võimatusest, võib ringkonnakohus HKS § 37 lg. 2 alusel jätta määrusega tema kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmise õiguslikuks aluseks ei ole HKS § 32 lg. 2. Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 1996. a. määrus antud asjas tühistamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 1996. a. määrus haldusasjas nr. II-3/39/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonna­kohtule teises koosseisus. 3. Tagastada S. G.-le kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada neliküm­mend) krooni. Määrus jõustub 8. aprillil 1996. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN