Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-47-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 1996. a. kohtuotsus N. Š. hagis RE Eesti Energia Autobaasi vastu töölepingu lõpetamise ebasea­duslikuks tunnistamiseks ja hüvituse saamiseks — RT III, 1996, 13, 181

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. märtsil 1996. a. 3-2-1-47-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laar­maa ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. märtsil 1996. a. RE Eesti Energia Autobaasi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonna­kohtu tsiviilkolleegiumi 23. novembri 1995. a. otsuse N. Š. hagis RE Eesti Energia Autobaasi vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnista­miseks ja hüvituse saamiseks. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja N. Š. töötas Eesti Energia Autobaasis autojuhina alates 1973. a. 31. oktoobril 1994. a. lõpetati temaga tööleping TLS § 86 p. 6 alusel töökohustuste rikkumise tõttu. Hagejat süüdistati teisele tööle üleviimisel tööst keeldumises. 16. septembri 1994. a. käskkirjaga nr. 42 viidi ta üle tööle teisele autole. 28. oktoobril 1994. a. karistati teda noomitusega tööle mitteilmumise eest ning sama päeva käskkirjaga nr. 156-k viidi hageja üle autoremondilukksepaks. Hageja seletuste kohaselt oli ta kogu päeva tööl, kuid autot remontida tal ei lubatud. 31. oktoobril 1994. a. näidati talle töölepingu lõpetamise käskkirja. Mingit võimalust tal töötada enam ei olnud. Kumbagi käskkirja talle kätte ei antud. Töölepingu lõpetamise käskkirja sai ta kätte 28. novembril 1994. a. Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses leidis N. Š., et teisele tööle üleviimine oli ebaseaduslik, sest kostja ei nõustunud maksma endisel tööl saadud keskmist palka, mistõttu ta üleviimisest keeldus. Hageja palus tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 6 alusel ebaseaduslikuks ning välja mõista kostjalt hüvitus tema kuue kuu keskmise palga ulatuses. Linnakohus rahuldas hagi osaliselt. Töölepingu lõpetamine N. Š.-ga TLS § 86 p. 6 alusel tunnistati ebaseaduslikuks ning tööleping loeti lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel. Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata ja RE Eesti Energia apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt on linnakohus töölepingu lõpetamise TLS § 86 p. 6 alusel õigesti ebaseaduslikuks tunnistanud. 28. oktoobri 1994. a. käskkirjas ei kajastu, et hageja viidi 28. oktoobri 1994. a. käskkirjaga auto­remondilukksepaks üle ajutiselt tööseisaku tõttu. Asjas on tõendatud, et hageja, kes töölepingu järgi oli autojuht, viidi tema nõusolekuta üle sõidukorras autolt autoremondilukksepaks. TLS § 59 lg. 5 kohaselt on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel. Hageja üleviimisega nõus ei olnud. Kassatsioonkaebuses palub RE Eesti Energia apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus on meelevaldselt kohaldanud TLS § 59 lg. 5, jättes tähelepanuta, et nimetatud sättest tulenevalt on seaduses ettenähtud juhtudel tööandjal õigus töötaja ajutiselt üle viia teisele tööle sõltumata tema nõusolekust. Hageja teisele tööle ajutine üleviimine oli tingitud tööseisakust. Apellatsioonikohus on käskkirjas sõna «tööseisak» mittemärkimise tõttu käsitlenud üleviimist alatisena, kuigi pooltel selles küsimuses vaidlus puudus. Apellatsioonikohus on rikkunud TsKS § 232 lg. 4 nõudeid, jättes tähele­panuta kostja apellatsioonkaebuse väited ilma põhjendusi esitamata. Samuti on apellatsioonikohus rikkunud TsKS § 230 lg. 1 p. 1 ja lg. 3 sätteid, asudes hageja üleviimise ja tema distsiplinaarkorras karistamise seaduslikkuse kontrollimisele, kuigi hageja ei ole seda nõudnud. Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonikohus märkis õigesti, et TLS § 59 lg. 5 kohaselt on tööle­pingu muutmine (üleviimine teisele tööle) lubatud poolte kokkuleppel. Osundatud sättest tulenevalt on tööseisaku korral töötaja üleviimine teisele tööle lubatud ilma tema nõusolekuta. Asja läbivaatamisel kostja ei tõendanud temal töö seiskumist töö tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu (TLS § 66 lg. 1). Distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 6 alusel töökohus­tuste mittetäitmise eest oli põhjendamatu, kuna hageja ei olnud töölepingu järgi kohustatud töötama autoremondilukksepana. Üleviimisega ta nõus ei olnud. Asjakohatud on kassaatori väited apellatsioonikohtu poolt hagi piiride ületamise kohta, samuti tuginemine otsuses asjaoludele, millistele pooled ei viita. Töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise nõude põhjendatuse üle otsustamisel pidid kohtud andma hinnangu hageja teisele tööle üleviimise ja temale distsiplinaarkaristuse määramise asjaoludele. Teisele tööle üleviimise, distsipli­naarkaristuse määramise ja töölepingu lõpetamise käskkirjad võeti asja juurde hageja taotlusel. Ringkonnakohtu toimikust nähtuvalt uuriti nimetatud tõendeid kohtuistungil ning otsuses neile tuginemine on vastavuses TsKS §-ga 228 lg. 2. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium otsustas: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. novembri 1995. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. LUIK Liikmed L. LAARMAA T. VERNIK