Legislator Case Law & Legislation
12983338 EE

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-44-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 1996. a. kohtuotsus AS-i Harmet hagis AS-i Universal Garant Motors vastu viilhalli vabastamisks — RT III, 1996, 13, 180

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-44-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 1996. a. kohtuotsus AS-i Harmet hagis AS-i Universal Garant Motors vastu viilhalli vabastamisks — RT III, 1996, 13, 180

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. märtsil 1996. a. 3-2-1-44-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. märtsil 1996. a. AS-i Harmet kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkollee­giumi 24. novembri 1995. a. otsuse AS-i Harmet hagis AS-i Universal Garant Motors vastu viilhalli vabastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusega on tuvastatud, et 13. mail 1991. a. sõlmisid Tallinna EPT ja AS Universal Garant Motors (AS UGM) rendilepingu tähtajaga 31. detsember 2021. a. Lepingu kohaselt andis Tallinna EPT AS-le UGM rendile Harku vallas Tutermaa külas asuva viilhalli ja termika jaoskonna hoone osa koos 14 263 m2 suuruse maa-alaga. Põllu­majandus­ministeeriumi 16. aprilli 1992. a. käskkirja nr. 64 alusel likvideeriti Tallinna EPT alates 22. juunist 1992. a. 14. juunil 1992. a. sõlmisid Põllumajan­dusministeerium ja osaühing Tutermaa EKV (OÜ EKV) riigivara rendilepingu, millega viimasele anti rendile ka vaidlusalune viilhall. Rendileping registreeriti Riigivaraametis 21. juulil 1992. a. Sama aasta 1. oktoobril andis OÜ EKV viilhalli allrendile AS-le UGM. Kuna leping oli rendileandjaga kooskõlastamata, oli see kehtetu. 30. juunil 1993. a. ostis AS Harmet riigivara ostumüügilepinguga Tallinna EPT viilhalli tervikvara. Harju Maakohtu 4. mai 1995. a. otsusega hagi viilhalli vabastamiseks rahuldati. Kohus leidis, et kehtetu allrendilepingu sõlmimisega avaldas kostja tahet lõpetada varem sõlmitud rendileping Tallinna Ringkonnakohus rahuldas AS UGM apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ning uue otsusega jättis AS-i Harmet hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et otsus ei ole kooskõlas TsKS § 228 lg. 1 nõuetega ning kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Rendiseaduse § 20 lg. 1 tuleb TsK § 241 lg. 1 p. 3 suhtes käsitleda erisättena. 13. mail 1991. a. AS-ga UGM sõlmitud rendileping jäi kehtima hoolimata vara omandiõiguse üleminekust, sest lepingu ennetähtaegses lõpetamises ei ole pooled kokku leppinud, lõpetamist ühepoolselt nõudnud ning puuduvad ka rendiseaduse § 17 lg. 1 loetletud rendilepingu lõppemise alused. Tühise allrendilepingu sõlmimine ei loonud selle pooltele õigusi ega kohustusi ega lõpetanud ka rendilepingut. Kassatsioonkaebuses palub AS Harmet tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. novembri 1995. a. otsuse ning teha uus otsus. Kassaator leiab, et kohustis on kahepoolne õigussuhe ning Tallinna EPT likvideerimisega ei saanud ka rendisuhe enam jätkuda. Likvideeritud Tallinna EPT varade üleminek Põllumajandusministeeriumile ei tähenda nagu oleks viimane muu­tunud Tallinna EPT õigusjärglaseks. Rendisuhte kui kohustise üheks lõppemise aluseks on juriidilise isiku likvideerimine. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ning kaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. TsÜS § 3 kohaselt kui seaduse üks säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi, loetakse täpsustavat sätet erisätteks ja kohaldatakse erisätet. Hageja nõudis hagi rahuldamist TsK § 241 lg. 1 p. 3 alusel, leides, et juriidilisest isikust rendileandja likvideerimisega on rendikohustis lõppenud. TsK § 241 lg. 1 ja rendiseaduse § 20 reguleerimisobjektid on erinevad: esimene reguleerib ko­hustiste lõppemist, teine rendilepingu kehtivust vara üleminekul teisele omanikule. Seega osundatud sätted ei ole üld- ja erisätte vahekorras. TsK § 241 lg. 1 p. 3 suhtes ei ole erisätteks ka RS § 17 lg. 1. Osundatud õigusnorm ei kehtesta erandit TsK paragrahvist 241 lg. 1 p. 3 ega täpsusta seda. RS § 17 lg. 1 kehtestab täiendavad rendilepingu lõppemise alused lisaks TsK §-s 241 lg. 1 p. 3 sätestatud kohustise lõppemise üldalusele. Kuna rendileandja likvideeriti, siis rendileping lõppes. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. novembri 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Harmet 21. detsembril 1995. a. tasutud kassatsiooni­kautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →