Vabariigi Valitsus — Eesti Lennuakadeemia põhimäärus — RT I, 28, 185

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 2 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 4 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Õppeasutuse haldusala ja liik (1) Tartu Lennukolledž nimetatakse ümber Eesti Lennuakadeemiaks. (2) Eesti Lennuakadeemia (inglise keeles Estonian Aviation Academy; edaspidi akadeemia) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb «Rakenduskõrgkooli seaduse», «Kutseõppeasutuse seaduse», teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. (3) Akadeemia on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. § 2. Akadeemia tegevuse eesmärk Akadeemia tegevuse eesmärk on kõrge kvalifikatsiooniga lennunduspersonali koolitamine, lennundusalaste rakendus- ja teadusuuringute teostamine, Eestis lennunduskultuuri edendamine ning arendustegevuse korraldamine kooskõlas riigi vajaduste ja rahvusvaheliste lennundusnõuetega. § 3. Akadeemia asukoht (1) Akadeemia asub Tartus. Akadeemia struktuuriüksused võivad asuda mujal Eestis. Kooskõlas akadeemia arengukavaga võib Haridus- ja Teadusministeeriumi loal struktuuriüksusi moodustada väljaspool Eestit. (2) Akadeemia postiaadress on Kreutzwaldi 58a, 51014 Tartu. § 4. Pitsat, konto, eelarve Akadeemial on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, konto e-riigikassas ja oma eelarve. § 5. Tegevusvaldkond ja õppekava tüüp (1) Akadeemia tegevusvaldkonnad on: 1) lennundusspetsialistide koolitamine; 2) lennundusalaste ja lennundust toetavate rakendus- ja teadusuuringute läbiviimine ning arendustegevus; 3) täienduskoolituse korraldamine; 4) riigisisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine; 5) lennunduskultuuri edendamine. (2) Akadeemias toimub õppetöö magistriõppe, rakenduskõrgharidusõppe ja keskhariduse baasil kutseõppe (edaspidi kutseõpe) õppekavade alusel. § 6. Akadeemia ülesanded Akadeemia: 1) tagab õppe- ja töökorralduse, mis võimaldab üliõpilastel ja õpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi; 2) loob liikmeskonnale soodsad tingimused rakendus- ja teadusuuringute läbiviimiseks, arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja akadeemiliseks mobiilsuseks; 3) arendab õppetööks, rakendus- ja teadusuuringute läbiviimiseks ning arendustegevuseks vajalikku infrastruktuuri ja vara; 4) teeb koostööd Eesti ja välisriikide õppe-, teadus- ja arendusasutustega; 5) korraldab akadeemia tegevusvaldkonnaga seonduvaid konverentse, seminare ja teisi üritusi; 6) tegeleb lennundusalase nõustamisega; 7) korraldab lennundusalaste õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ning nende väljaandmist; 8) teeb lennundushariduse arendamisel ning töökultuuri ja lennuohutuse tagamisel koostööd institutsioonide ja isikutega; 9) osaleb eestikeelse lennundusterminoloogia väljatöötamisel ja lennundusajaloo materjalide kogumisel; 10) osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid; 11) sõlmib lepinguid õppe-, teadus- ja arendusasutustega ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt akadeemia tegevuse eesmärkidele; 12) osaleb rahvusvahelistes, riigisisestes ning ühiskondlikes projektides, lähtudes akadeemia eesmärkidest; 13) rakendab elukestva õppe ja hariduse rahvusvahelistumise põhimõtteid; 14) rakendab ühiskonna arengust lähtuvaid uusi õppetöö vorme ja liike. 2. peatükk REKTOR JA REKTORAAT § 7. Rektori pädevus Akadeemiat juhib rektor. Rektor vastutab akadeemia üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Rektor on ka akadeemia koosseisus tegutseva lennunduskoolituse üksuse üldjuht. § 8. Rektori ülesanded Rektor: 1) teostab oma pädevuse piires akadeemias kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) esindab akadeemiat «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega antud volituste ulatuses; 3) võib volitada prorektoreid või teisi akadeemia töötajaid tegema akadeemia nimel tehinguid talle põhimäärusega antud volituste piires; 4) kinnitab käskkirjaga akadeemia sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad; 5) kinnitab käskkirjaga akadeemia struktuuriüksuste põhimäärused; 6) määrab kindlaks prorektorite arvu ja nende tegevusvaldkonnad ning nimetab prorektorid ametisse, sõlmides nendega määratud ajaks töölepingud; 7) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest; 8) tagab akadeemia eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise; 9) kinnitab akadeemia eelarve ning tagab selle täitmise; 10) käsutab akadeemia eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses; 11) on aruandekohustuslik akadeemia nõukogu (edaspidi nõukogu), haridus- ja teadusministri ja Lennuameti ees ning vastutab õigusaktidega ettenähtud andmete neile esitamise eest; 12) esitab haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks akadeemia õppekavad, olles need vajaduse korral enne kooskõlastanud Lennuametiga; 13) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta; 14) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi ja õpilasi; 15) kuulutab välja avaliku konkursi vabadele õppejõu ja teadustöötaja ametikohtadele; 16) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid akadeemia töötajatega ning kinnitab nende ametijuhendid; 17) juhatab nõukogu tegevust; 18) tagab nõukogu otsuste täitmise; 19) otsustab olulisemaid majandusküsimusi; 20) täidab teisi «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mida ei ole antud kellegi teise pädevusse. § 9. Rektori õigusaktid Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju. § 10. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine (1) Rektor valitakse avalikul konkursil kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 7 lõikele 1 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Haridus- ja teadusminister kinnitab valimistulemused ning sõlmib rektoriga töölepingu, muudab seda ja lõpetab selle. (2) Rektori ametikohale valitud akadeemia töötaja tööleping peatatakse tema rektoriks oleku ajaks ning rektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale ja taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras kuni kolme kuupalga ulatuses hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks. (3) Rektori ametitunnus on ametikett, mille statuudi kinnitab nõukogu. § 11. Rektorile umbusalduse avaldamine (1) Nõukogul on õigus rektorile umbusaldust avaldada, kui rektor ei tule toime oma töökohustuste täitmisega, ei suuda tagada akadeemia ülesannete täitmist või rikub süüliselt seadust või põhimäärust. (2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt poolte nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe. (3) Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamusega. (4) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridus- ja teadusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks. § 12. Rektoraat (1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, kelle koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. (2) Akadeemia prorektorid ja struktuuriüksuste juhid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ning vastavaid struktuuriüksusi. Prorektorid ja teised rektoraadi liikmed asendavad rektorit vastavalt temalt saadud volitusele. (3) Prorektori ametikohale nimetatud akadeemia töötaja tööleping peatatakse tema prorektoriks oleku ajaks ning prorektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale ja taotleda nõukogu kehtestatud korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks. Prorektoriga sõlmitakse tööleping määratud ajaks, arvestades teda ametisse nimetanud rektori töölepingu kehtivusaega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Prorektori tööleping lõpetatakse, kui uus, ametisse asunud rektor määrab kindlaks prorektorite koosseisu ja nimetab ametisse uue(d) prorektori(d). 3. peatükk NÕUKOGU JA NÕUNIKE KOGU § 13. Nõukogu pädevus Akadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu. § 14. Nõukogu koosseis (1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, struktuuriüksuste juhid, õppejõudude esindajad ning üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust. (2) Nõukogusse kuuluvate struktuuriüksuste juhtide koosseisu ning õppejõudude esindajate arvu nõukogu järgmises koosseisus otsustab nõukogu hiljemalt iga aasta märtsis. (3) Nõukogu esimees on rektor. § 15. Nõukogu ülesanded Nõukogu: 1) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks; 2) võtab vastu akadeemia arengukava ning esitab selle haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks; 3) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras akadeemia kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi; 4) otsustab akadeemia liikmesuse rahvusvahelistes organisatsioonides; 5) võib avaldada rektorile umbusaldust; 6) kinnitab õppekorralduse eeskirja; 7) kinnitab õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra; 8) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad; 9) võib nimetada akadeemias vähemalt 10 aastat professorina töötanud, pensionile siirduva õppejõu emeriitprofessoriks; 10) võib teha rektorile ettepaneku sõlmida akadeemias ametis olevate vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikutega töölepingu määramata ajaks; 11) võib kehtestada magistriõppe alustamise tingimusena «Rakenduskõrgkooli seaduses» sätestatust pikema töökogemuse nõude tulenevalt õppesuuna eripärast; 12) kehtestab akadeemias korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra; 13) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja; 14) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) väljastamise korra; 15) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra; 16) kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks; 17) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra; 18) kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra; 19) otsustab õppetööalaseid üldküsimusi; 20) kiidab heaks õppekavad ja nende muudatused; 21) nimetab vajaduse korral õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded; 22) võib kehtestada õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri osakoormusega õppes; 23) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra; 24) kinnitab eelarve täitmise aruande; 25) kuulab ära rektori, prorektorite ja struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud akadeemia, sealhulgas tema õppekavade arengut puudutavates küsimustes; 26) kinnitab akadeemia sümbolid (lipp, logo, rektori ametikett, teenete- ja eraldusmärgid jms), vormiriietuse ja nende kasutamise korra; 27) kehtestab põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasu määramise alused ja korra; 28) võib moodustada komisjone ja toimkondi; 29) lahendab teisi küsimusi, mis «Rakenduskõrgkooli seaduse», põhimääruse ja teiste õigusaktide kohaselt kuuluvad tema pädevusse. § 16. Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus (1) Rektor korraldab nõukogusse õppejõudude esindajate valimised iga aasta aprillis. Nõukogusse valitud liikme volitused kestavad sama aasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. (2) Õppejõudude esindajaks võivad nõukogusse kandideerida ning õppejõudude esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida akadeemias õppetööd läbiviivad õppejõud. (3) Üliõpilasesinduse esindajad nõukogusse valib üliõpilasesindus. (4) Õppejõudude esindajate ja üliõpilasesinduse esindajate valimise korrad kinnitab rektor. (5) Nõukogu liikme akadeemiast eemalviibimisel kauem kui kolm kuud või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor. Õppejõudude esindaja asendusliige kinnitatakse valimistulemuste pingerea alusel. Üliõpilasesinduse esindaja asendusliikme nimetab üliõpilasesindus. § 17. Nõukogu töökord (1) Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. (2) Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. (3) Erakorraline istung kutsutakse kokku nõukogu esimehe või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel. (4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub nõukogu esimees nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul. (5) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise kord. (6) Nõukogu võtab otsuseid vastu oma pädevuse piires. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 15 punktides 1, 2, 5, 13 ja 23 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. (7) Nõukogu otsusega mittenõustumise korral ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab nõukogu esimees nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse. (8) Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe määratud isik. (9) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda. Nõukogu istungil on õigus sõnaõigusega osaleda õpilaskonna esindajal. § 18. Nõunike kogu Nõunike kogu on akadeemiat ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse «Rakenduskõrgkooli seadusega» sätestatud tingimustel ja korras. 4. peatükk STRUKTUUR § 19. Struktuur (1) Akadeemia struktuuri moodustavad akadeemiline ja tugistruktuur. (2) Struktuuriüksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega. (3) Struktuuriüksuse eesmärk on täita akadeemia ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes nõukoguga kooskõlastatud ja rektori poolt kinnitatud põhimääruse alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas. (4) Struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse rektor. Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori, nõukogu ja teiste struktuuriüksuse põhimääruses sätestatud isikute ees. § 20. Akadeemiline ja tugistruktuur (1) Akadeemilise struktuuri moodustavad õppe- ja teadustööd läbiviivad osakonnad, õppetoolid, lennunduskoolituse üksused ja keskused. (2) Tugistruktuuri moodustavad akadeemilise struktuuri tegevust toetavad struktuuriüksused. § 21. Osakond (1) Akadeemias on akadeemilise struktuuri ja tugistruktuuri osakonnad. (2) Akadeemilises struktuuris on osakond põhiüksus, mis ühendab lähedaste õppesuundade õppe-, teadus- ja arendustööd. (3) Akadeemilise struktuuri osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kelle nõukogu valib akadeemias korraliste õppejõududena töötavate, doktori- või magistrikraadi või vastavat kvalifikatsiooni omavate isikute hulgast konkursi korras kuni viieks aastaks, aga mitte kauemaks kui korralise õppejõu töölepingu tähtaja lõppemiseni. Osakonnajuhataja nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor. (4) Kui osakonnajuhataja ametikohta pole võimalik täita osakonnajuhataja ametikoha nõuetele vastava isikuga või kui osakonnajuhataja tööleping on peatatud, võib rektor kuni kolmeks aastaks kinnitada osakonnale hoidja. (5) Tugistruktuuri osakonna juhataja nimetab ametisse rektor. (6) Osakonna tegevuse alused ja korra sätestab osakonna põhimäärus. § 22. Õppetool (1) Õppetool on akadeemilise struktuuri osakonna allüksus, mis tagab vastava eriala õppekava järgimise ja arendamise ning ühendab teadus- ja arendustööga tegelevaid õppejõude ning teisi õppetooli tegevuse valdkonda kuuluvaid töötajaid. (2) Õppetooli juhatajaks valib nõukogu akadeemia korralise professori või doktori- või magistrikraadi või vastavat kvalifikatsiooni omava akadeemias korralise õppejõuna töötava isiku. Õppetooli juhataja valitakse konkursi korras kuni viieks aastaks, aga mitte kauemaks kui korralise professori või õppejõu töölepingu tähtaja lõppemiseni. Õppetooli juhataja nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor. (3) Kui õppetooli juhataja ametikohta pole võimalik täita professori või nõuetele vastava sobiva õppejõuga, võib rektor osakonnajuhataja esildise alusel kolmeks kuni viieks aastaks kinnitada õppetoolile hoidja. Õppetooli hoidja põhiülesanne on õppetooli arendamine osakonna põhimääruse alusel kuni õppetooli juhataja ametisse nimetamiseni. (4) Õppetool tegutseb osakonna põhimääruse alusel. § 23. Lennunduskoolituse üksus (1) Lennunduskoolituse üksus viib õppetööd läbi rahvusvaheliste lennundusalaste lepingute, Lennuameti ja rektori kinnitatud koolituskäsiraamatu, käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. (2) Lennunduskoolituse üksust juhib vahetult rektorile alluv lennunduseriala koolitusjuht, kelle vastavust ametikoha nõuetele hindab Lennuamet. (3) Lennunduskoolituse üksuse nõustajaks on ühiskondlikel alustel tegutsev erialanõukogu. (4) Lennunduskoolituse üksuse koolitusõigust kinnitab Lennuameti poolt väljastatud sertifikaat. 5. peatükk ÕPPEKORRALDUS § 24. Õppekava (1) Akadeemias toimub õppetöö: 1) kõrghariduse tasemel «Rakenduskõrgkooli seadusele», Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusele nr 258 «Kõrgharidusstandard» ja rahvusvahelistele lennundusalastele lepingutele vastavate rakenduskõrgharidusõppe õppekavade ning Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel; 2) kutsehariduse tasemel «Kutseõppeasutuse seadusele», Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määrusele nr 90 «Kutseharidusstandard» ja rahvusvahelistele lennundusalastele lepingutele vastavate, kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud kutseõppe õppekavade alusel. (2) Õppekava on õppe alusdokument, mille vajaduse korral kooskõlastab Lennuamet, kiidab heaks nõukogu ning kinnitab haridus- ja teadusminister. § 25. Üliõpilaste ja õpilaste akadeemiasse vastuvõtmine ning akadeemiast väljaarvamine (1) Üliõpilased võetakse akadeemiasse vastu ning arvatakse akadeemiast välja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 11 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Õpilased võetakse kutseõppe õppekavadele vastu ning arvatakse akadeemiast välja «Kutseõppeasutuse seaduse» §-de 14 ja 22 alusel sätestatud tingimustel ja korras. § 26. Õppekorralduse alused Akadeemia õppekorralduse alus on õppekorralduse eeskiri, milles sätestatakse õppetöö korralduse üldnõuded. § 27. Akadeemia lõpetamine ja lõpudokumendid (1) Kui üliõpilane on täitnud kõrgharidusõppe õppekava täies mahus, antakse lõpetajale diplom koos akadeemilise õiendiga ja õigusaktides sätestatud tingimustel ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement). (2) Kui õpilane on täitnud kutseõppe õppekava täies mahus, antakse lõpetajale lõputunnistus ja hinneteleht õppekava täitmise kohta Vabariigi Valitsuse määrusega «Kutseõppeasutuse seaduse» alusel kehtestatud korras. (3) Akadeemia poolt väljaantud lõpudokumendid kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja «Kutseõppeasutuse seaduse» alusel kehtestatud ulatuses ja korras. 6. peatükk LIIKMESKOND § 28. Liikmeskond Akadeemia liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased ja õpilased. § 29. Õppejõud (1) Akadeemia õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus, samuti täidab administratiivseid ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel vastavalt ametijuhendile. (2) Akadeemia rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Ülikooliseadusega» ja «Rakenduskõrgkooli seadusega» õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu. (3) Korraliste õppejõudude ametikohad täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks haridus- ja teadusministri poolt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 23 lõike 5 alusel kehtestatud korras. Erakorraline õppejõud võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. (4) Kutseõppe õppekavade pedagoogide vabad ametikohad täidetakse vastavalt «Kutseõppeasutuse seadusele» avaliku konkursi korras, võttes arvesse haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud pedagoogide kvalifikatsiooninõudeid. (5) Rektor volitab prorektoreid sõlmima õppe- või teadustööd tegevate isikutega töövõtu- ja käsunduslepinguid ning võib anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetuse. (6) Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor õppeprorektori ja akadeemilise struktuuriüksuse juhi ettepanekul igaks õppeaastaks. § 30. Teadustöötajad (1) Akadeemia teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses» kehtestatud nõudeid. (2) Teadustöötajate koosseisu kinnitab rektor prorektori ja akadeemilise struktuuriüksuse juhi ettepanekul igaks õppeaastaks. § 31. Teised töötajad (1) Teiste töötajate ülesanne on akadeemia sujuva töö tagamine, vara korrashoid ja tugiteenuste osutamine. (2) Teiste töötajate ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega kindlaks nende töölepingus ja ametijuhendis. § 32. Töötaja õigused ja kohustused (1) Akadeemia töötajal on: 1) õigus saada erialaseks tööks vajalikku täienduskoolitust; 2) õigus kasutada õppe-, teadus- ja arendustegevuseks tasuta akadeemia raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras; 3) kohustus kasutada akadeemia kasutuses olevat riigivara heaperemehelikult; 4) kohustus täiendada oma erialaseid ning õpetaval personalil oma pedagoogilisi teadmisi ja oskusi; 5) muud õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, akadeemia sisekorraeeskirjast ning töötaja töölepingust ja ametijuhendist. (2) Akadeemia korralisel õppejõul on lisaks lõikes 1 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus saada viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks, kusjuures talle säilitatakse ametipalk. (3) Külalisõppejõul ja külalisteaduril on akadeemia teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused. § 33. Üliõpilased ja õpilased (1) Üliõpilased on isikud, kes on immatrikuleeritud akadeemia rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse. (2) Õpilased on isikud, kes on võetud õppima kutseõppe õppekavale. § 34. Üliõpilase ja õpilase õigused ja kohustused Üliõpilasel ja õpilasel on: 1) õigus saada akadeemialt õppekorraldusalast informatsiooni; 2) õigus valida oma õpingukavasse kuni 10% ulatuses aineid teistest õppekavadest; 3) õigus kuulata akadeemias õppekavaväliseid loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi; 4) õigus tasuta kasutada õppetegevuseks akadeemia auditooriume, laboratooriume, arvutiklasse, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori kehtestatud korras; 5) õigus valida oma esindajaid ja olla valitud akadeemia üliõpilasesindusse; 6) õigus esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks; 7) õigus vastavalt akadeemia õppekorralduse eeskirjale nõuda motiveeritud taotluse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile; 8) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid; 9) õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust; 10) õigus saada üks kord rakenduskõrgharidusõppes ja üks kord magistriõppes akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks, sealhulgas kutseõppes, tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; 11) õigus saada üliõpilaspilet vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 24 lõike 1 punktile 9 või õpilaspilet vastavalt «Kutseõppeasutuse seaduse» § 14 lõikele 6 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras; 12) õigus saada õppetoetust ja õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» kehtestatud tingimustel ja korras; 13) õigus õppekava sulgemisel või akadeemia tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel erialal; 14) kohustus kasutada akadeemia kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning järgida akadeemia õppekorralduse ja sisekorraeeskirju; 15) teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. 7. peatükk ÜLIÕPILASKOND JA ÕPILASKOND NING ÜLIÕPILASESINDUS § 35. Üliõpilaskond ja õpilaskond (1) Akadeemia üliõpilased moodustavad akadeemia üliõpilaskonna. (2) Akadeemia õpilased moodustavad akadeemia õpilaskonna. (3) Üliõpilaskond ja õpilaskond teostavad oma organite kaudu oma seadusjärgset õigust omavalitsusele. § 36. Üliõpilasesindus (1) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna esindamiseks valitakse üliõpilaskonna põhikirja alusel üliõpilasesindus. Üliõpilasesindus valib üliõpilaste ja õpilaskonna esindajad akadeemia nõukogusse ja teistesse akadeemia otsustus- ja nõuandvatesse kogudesse, kui üliõpilaskonna põhikiri ei sätesta teisiti. (2) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga akadeemiasse immatrikuleeritud üliõpilane ja õpilane. (3) Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel õppekavade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. (4) Üliõpilasesindus valitakse järgmiseks õppeaastaks hiljemalt jooksva õppeaasta aprillikuu lõpuks. Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on tagada järgmise üliõpilasesinduse vabad valimised. (5) Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. (6) Akadeemia eelarves nähakse ette vahendid, mida üliõpilasesindus iseseisvalt kasutab seadusest ja üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks üliõpilasesinduse poolt kinnitatud korras. Ettepanekud üliõpilaskonna rahastamiseks akadeemia eelarvest esitab üliõpilasesindus. § 37. Üliõpilaskonna põhikiri (1) Üliõpilaskonna põhikirja eelnõu valmistab ette üliõpilasesindus, kes avalikustab põhikirja eelnõu akadeemias vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmist. Igal üliõpilasel ja õpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja eelnõu kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist, koostab lõpliku eelnõu ja esitab selle üliõpilaskonnale ja õpilaskonnale vastuvõtmiseks. (2) Üliõpilaskonna põhikirja võtavad üliõpilaskond ja õpilaskond vastu kohalolijate kahe kolmandiku häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuse vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus. (3) Vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja esitab üliõpilasesindus vähemalt kolme päeva jooksul nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele lõikes 2 nimetatud korras vormistatud hääletustulemuse. (4) Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele. (5) Kui üliõpilased ja õpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, üliõpilaskonna põhikirja muutmise korral aga loobub vastavast muudatusettepanekust. (6) Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse lõigetes 1–5 sätestatud korras. 8. peatükk VARA JA FINANTSEERIMINE § 38. Vara Akadeemia valdab, kasutab ja käsutab «Rakenduskõrgkooli seadusest» ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks akadeemia kasutusse antud riigivara «Riigivaraseadusega» sätestatud korras. § 39. Finantseerimine (1) Akadeemiat finantseeritakse riigieelarvest, põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud ja muudest vahenditest. (2) Akadeemia teadus- ja arendustegevust finantseeritakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega» sätestatud alustel ja korras. (3) Akadeemial on õigus osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid lennundusalases taseme- ja tööalases koolituses, teadus- ja rakendusuuringute läbiviimisel ning lepingulises õppe- ja arendustöös, erialases nõustamises ja kirjastamises, erialaste tellimuste täitmisel ning üliõpilastele ja õpilastele ühiselamuteenuste osutamisel. Teenuste tasu määramise alused ja korra kehtestab nõukogu. 9. peatükk ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE § 40. Aruandlus Akadeemia peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras. § 41. Kontroll Akadeemia majandustegevust ning akadeemiale eraldatud riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll. § 42. Järelevalve Akadeemia tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium seadusega sätestatud korras. Lennundusalase koolituse üle teostab riiklikku järelevalvet Lennuamet. 10. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 43. Akadeemia õigusaktide põhimäärusega vastavusse viimine Akadeemia rektori ja nõukogu õigusaktid viiakse põhimäärusega vastavusse kuue kuu jooksul põhimääruse jõustumise päevast arvates. § 44. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 6. novembri 2003. a määrus nr 276 «Tartu Lennukolledži põhimäärus» (RT I 2003, 71, 475; 2004, 63, 446) tunnistatakse kehtetuks. § 45. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2008. a. Peaminister Andrus ANSIP Kultuuriminister haridus- ja teadusministri ülesannetes Laine JÄNES Riigisekretär Heiki LOOT