Räpina Vallavolikogu — Räpina lasteaia Vikerkaar Arengukava 2008-2013 — KO, 110, 1576

Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lõike 3 alusel. SISUKORD I Sissejuhatus II Ülevaade Räpina koolieelsete lasteasutuste arengust 2.1 Ajalugu III Üldandmed 3.1 Asend ja teeninduspiirkond 3.2 Lapsed 3.3 Sündivus Räpina vallas 3.4 Hetkeseis 3.4.1 Lasteaia kasutuses olevad ruumid 3.4.2 SWOT analüüs 3.5 Lasteaia hoolekogu 3.6 Lasteaia rühmad 3.7 Personal IV Räpina Lasteaia Vikerkaar arengueesmärgid 2008–2013 4.1 Moto 4.2 Visioon 4.3 Missioon 4.4 Põhieesmärgid 4.5 Tegevuse põhiülesanded V Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid 5.1 Õppe- ja kasvatustöö ülesanded VI Strateegilised arengueesmärgid 2008–2013 6.1. Hea alushariduse võimaldamine 6.2. Koostöö laiendamine 6.3. Laste ja töötajate tervise edendamine 6.4. Turvalise arengukeskkonna loomine VII Tegevuskava 2008–2013 7.1 Õppe- ja kasvatustöö 7.2 Majandustegevus 7.3 Strateegilise juhtimise eesmärgid 7.4 Personali juhtimine ja koostöö 7.5 Personalikoolitus 7.6 Töö lastevanematega ja hoolekoguga 7.7 Koostöö vallavalitsusega VIII Oodatavad tulemused IX Arengukava hindamine ja muutmine 9.1. Lasteaia arengukava on aluseks... 9.2. Arengukava täitmise ning lasteaia tegevuse tulemuslikkuse hindamine ja analüüs 9.3. Arengukava kinnitamine I Sissejuhatus Räpina Lasteaed Vikerkaar arengukava on dokument, mis määrab ära lastaia arendustegevuse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava aastateks 2008–2013 ning arengukava uuendamise ja muutmise korra ning on aluseks eelarvevahendite ja investeeringute taotlemisel. Arengukava lähtub kehtivatest riiklikest ja kohalikest õigusaktidest, lasteaia põhimäärusest, Räpina Valla arengukavast aastateks 2003–2013. Arengukava koostamisse on kaasatud lapsevanemad, lasteaia töötajad ja hoolekogu. Arengukava põhieesmärgiks on koolieelses eas laste vajadustele, huvidele ja võimetele vastava arendava ja turvalise arengukeskkonna loomine, tagamaks lapse mitmekülgse arengu ja toimetuleku edaspidises elus. Räpina Lasteaed Vikerkaar on koolieast noorematele lastele alushariduse omandamist ja hoidu võimaldav õppeasutus. II Ülevaade Räpina koolieelsete lasteasutuste arengust 2.1 Ajalugu Räpina asub looduslikult kaunis Põlva maakonnas. Positiivsest küljest tuntakse Räpinat rahuliku ja ilusa aedlinnana. Räpina lasteaia alguseks loetakse 01. septembrit 1944, mil lastehoidu alustati 1-rühmalise asutusena. Lasteaed asutati mõisa veskiomaniku Peeter Koiva majja, kus praegu asub Räpina Muusikakool. 04. jaanuaril 1985 avati 280 lapsele mõeldud uus Lastepäevakodu “Vikerkaar”. Lasteaed alustas 8-rühmalisena, sh 1 rühm vene rahvusest lastele ja 1 logopeediline rühm. Alates 1995. aastast tegutseb lasteaias beebikool. 1997. aastast kasutatakse õppe- ja kasvatustöös “Hea Alguse” elemente. 23. märtsist 2001 on Räpina Lasteaed Vikerkaar vastu võetud Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustiku liikmeks. 01. september 2001 oli lasteais 6 rühma. Räpina Lasteaia Vikerkaar ruumides tegutses ajavahemikul september 1991 kuni september 2002 Räpina Linna Keskraamatukogu. Lasteaia ruumides tegutseb alates novembrist 2002 Räpina Avatud Noortekeskus. 01. septembril 2003 liideti Räpina valla lasteaed Memme Musi lasteaiaga Vikerkaar ja lasteaed sai 7-rühmaliseks.1. septembrist 2007 avasime uue rühma ja lasteaed on taas 8-rühmaline. Ruusa lasteaia eelkäijaks on Ruusa sovhoosi lastepäevakodu, mis alustas tööd 1. juulil 1970. aastal praeguses majas kahe rühmaga. 1992. a-l anti Ruusa lasteaed Räpina valla alluvusse. 2000. aasta veebruaris renoveeriti praegune Ruusa külakeskuse hoone, kus asub ka 2008. aastani iseseisvalt tegutsenud 1-rühmaline liitrühmana tegutsev Ruusa lasteaed. 01. septembrist 2008 liidetakse Ruusa Lasteaed Räpina Lasteaiaga Vikerkaar, Ruusa rühma asukoht ei muutu, lasteaiad viiakse ühise juhtimise alla. III Üldandmed 3.1 Asend ja teeninduspiirkond Lasteaed asub Räpina linnas, üks lasteaia rühm asukohaga Ruusal. Lasteaed teenindab Räpina valla territooriumil elavaid peresid. Vabade kohtade olemasolul võetakse vastu ka teiste valdade lapsi, kuna paljude lastevanemate töökohaks on Räpina või selle lähipiirkond. 3.2 Lapsed Lasteaias on üheksa lasteaia rühma, neist Räpinas üks sõimerühm ja kaheksa vanuserühma ning üks liitrühm asukohaga Ruusa küla. Lasteaeda võetakse 1,5-7-aastaseid lapsi. Kõik rühmad on komplekteeritud. 3.3 Sündivus Räpina vallas Aasta Sündivus Räpina vallas kokku sh Ruusa külas 2000 47 6 2001 45 5 2002 49 2 2003 50 9 2004 38 6 2005 51 2 2006 43 4 2007 50 1 3.4 Hetkeseis Räpina Lasteaias Vikerkaar on õppeaastast 2008/2009 avatud 9 rühma (1 sõime- ja 7 vanuserühma ning 1 liitrühm Ruusal). Lapsi on nimekirjas 188. Lasteaias on 39 ametikohta ja 40 töötajat, neist 23 pedagoogi. Kollektiivi iseloomustab aktiivsus, loomingulisus ja arenguvõimelisus. Kõik töötajad on avatud enesearendamisele ja õppimisele. Lasteaial on välja töötatud: · kodulehekülg, · logo, · tunnuslause. Lasteaia juhtimine ning arendamine on olnud järjepidev ja süsteemne tegevus, mis kajastub iga õppeaasta juhtimis- ning õppe- ja kasvatustegevuse aruannetes. Lasteaia arenguküsimuste lahendamisel osaleb lasteaia hoolekogu ning omavalitsus. Lasteaia meeskond on orienteeritud avatusele, sõbralikkusele, lapse individuaalsete iseärasuste arvestamisele, meeskonnatööle ning tegevuste järjepidevuse tagamisele. Lasteaia õppetöö on iga-aastaselt täienenud: temaatiline jaotus nädalate lõikes, rühmade õppeaasta tegevuskava (sh tutvustamine lastevanematele), lapse arengu analüüs, arenguvestlused lastevanematega. Pedagoogid on loonud lastele võimalused õppimiseks mängu kaudu, mis võimaldab lastel teha omapoolseid valikuid. 2002. aastast viivad õpetajad läbi laste arengu analüüsi. 2006. aastast viiakse läbi kõikides rühmades lastevanematega arenguvestlusi. Mängu- ja õppevahendite valikul on arvestatud laste vanuseliste ja sooliste iseärasustega, huvide ja individuaalsete vajadustega. Kõikidesse rühmadesse on loodud võimalused tegutseda gruppides ja individuaalselt. Loovmänguks on loodud erinevad võimalused: poistele ja tüdrukutele mõeldud mängu- ja lugemisnurgad, kunsti- ja käelise tegevuse nurgad, lauamängunurgad jne. Õppeaastate lõikes on tähelepanu pööratud peenmotoorika arendamisele, laste sotsiaalse arengu toetamisele, koolivalmidusele ning logopeedilisele abile. Igaaastaselt on tähelepanu pööratud laste tervise tugevdamisele. Oleme muutnud laste menüü mitmekesisemaks, tervislikumaks ning lastele meelepärasemaks. Lasteaias pööratakse suurt tähelepanu koostööle lastevanematega. Lasteaias korraldatakse ühisüritusi lastevanematega: kevadkontsert, laste tööde näitus, spordipäev, matkad jne. Lasteaed asub 1984. aastal spetsiaalselt lasteaiaks ehitatud hoones, millel on suur õueala. Majanduslik olukord on rahuldav, kogu hoonekompleks (v.a rühmaruumid), vajab renoveerimist. 3.4.1 Lasteaia kasutuses olevad ruumid: Ruumid Räpinas · 8 rühma ruumid, · majandusruumid, · logopeedi kabinet, · juhataja kabinet, · majandusjuhataja kabinet, · kabinet juhataja asetäitjale õppe- ja kasvatustöö alal, · tervishoiutöötaja kabinet, · võimlemisruum, · muusikasalong, · puhke- ja koosoleku ruum, · muinasjututuba ja õppevahendite ruum. Ruumid Ruusal · 2 rühmaruumi, · köök, · abiruumid, · juhataja kabinet, · õppevahendite ruum. 3.4.2 SWOT analüüs Lähtuvalt SWOT analüüsist tugevused: · kvalifitseeritud kaader, erialaspetsialistid, · hea mikrokliima, · muusikasalong, võimlemisruum, muinasjututuba, · oma köök, · paindlik tööaeg, · töötajate tunnustamine, nõrkused: · renoveerimata lasteaia hoone (v.a rühmad), · madalad palgad (abipersonal), · haiged lapsed lasteaias, · iganenud lastemööbel, nukunurgad, · spetsiaalselt laste tegevusteks ruumide puudumine, · laste vajadustele vastava spordi- ja mänguväljaku puudumine, · kehv välisvalgustus, · puuduv personal: asendustöötaja, administraator, kunstiõpetaja, eesti keele õpetaja vene keelt kõnelevatele lastele, võimalused: · tihedam koostöö lastevanematega, · ÜG võimla kasutamine, · projektide kirjutamine, · Räpina rahvamaja kasutamise võimalus, · õppetööalased kontaktid teiste asutustega, · koostöö teiste asutustega Räpinas kui ka väljaspool Räpinat, · sõprussidemed Kangasala lasteaedadega, · looduslähedus – park ja mets, ohud: · vähene riiklik finantseerimine – palgad, koolitused, majandamiskulud, investeeringud, · lastevanemate vähene huvi ja teadlikkus, · liigne aruandlus, bürokraatia, · Võhandu tänavas puuduvad liiklusmärgid, ülekäigurada, · tänavavalgustus puudub Võhandu tänava ja lasteaia vahelisel teelõigul, · Aia tänav pole tolmuvaba. 3.5 Lasteaia hoolekogu Hoolekogu on lasteaia juures alaliselt tegutsev omavalitsuse ja lastevanemate esindajate kogu. Hoolekogu ülesandeks on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha koostööd lasteaia personaliga. Hoolekogu aitab kaasa lasteaia arengule ja kaasajastamisele. Iga õppeaasta algul toimub uue hoolekogu koosseisu valimine ja kinnitamine. 3.6 Lasteaia rühmad 2007/2008 õppeaastal on avatud 8 lasteaia rühma: 1 sõimerühm “Tibud” ja 7 vanuserühma: “Mõmmid”, “Õnneseened”, “Krõllid”, “Muumid”, “Lepatriinud”, “Oravad”, “Naksitrallid”. Õppeaastal 2008/2009 tegutseb 9 lasteaia rühma, sh 1 rühm „Päiksekiir“ asukohaga Ruusal. Seisuga 01.09.2007 on Räpina Lasteaias Vikerkaar 180 last, Ruusa Lasteaias 18 last. 3.7 Personal Lasteaias on 23 pedagoogi, neist: · kuuel pedagoogil on eelpedagoogika alane kõrgharidus ja neljal muu pedagoogiline kõrgharidus, · kaheksal pedagoogil on eelpedagoogika alane keskeriharidus, ühel muu pedagoogiline keskeriharidus, neljal muu keskeriharidus, üks kvalifikatsioonita (dekreetpuhkuse asendaja), neist: · 2 pedagoogi omavad vanemõpetaja kvalifikatsiooni, · 2 pedagoogi omandavad kõrgharidust Tartu Ülikoolis. Õppeaastal 2008/2009 töötab lasteaias 40 töötajat: 1. Juhataja 1,0 2. Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 1,0 3. Muusikaõpetaja 1,0 4. Liikumisõpetaja 1,0 5. Logopeed 1,0 6. Õpetajad 18,0 7. Juhataja asetäitja majandusalal 1,0 8. Õpetaja abid 8,75 9. Kokad 3,0 10. Üldkoristaja 1,0 11. Remonditööline 0,5 12. Tervishoiutöötaja 0,5 13. Majahoidja 0,5 14. Abitööline 0,5 Kokku: 38,75 ametikohta IV Räpina Lasteaia Vikerkaar arengueesmärgid 2008–2013 4.1 Moto Kes esimese nööbi valesti nööbib, see ei saa ka teisi õigesti kinni panna. J. W. Goethe 4.2 Visioon Lasteaias on turvaline keskkond, mis areneb tänu aktiivsetele ja kompetentsetele töötajatele. Tahame, et meie lasteaeda iseloomustaks: · koostöövalmidus, avatud organisatsioon, · kvalifitseeritud, loominguline personal, · lapse arengut toetav turvaline keskkond. 4.3 Missioon · toimida avaliku haridusasutusena, mis võimaldab koolieelsetele lastele alushariduse omandamist, · paremate ja kaasaegsemate mängu- ja õppimisvõimaluste loomine lastele ning töötingimuste loomine töötajatele, · eesti keele ja kultuuri hoidmine ja edasiarendamine, · kodukoha ajaloo ja tänapäeva tundmine ning väärtustamine. 4.4 Põhieesmärgid Koolieelsete laste hoid ja alushariduse omandamise võimaldamine, Räpina Lasteaiast Vikerkaar lastekeskse, tugeva pedagoogilise kaadriga arenguvõimelise asutuse kujundamine, selleks: · kujundada lasteaia õueala esteetiliselt ja funktsionaalselt lasteasutusele sobivaks, · sisustada lasteaia ruumid kaasaegse laste tervisele ohutu mööbli ja inventariga, · kasutada laste vaba aja tegevuse sisustamisel kõiki võimalusi, mida pakub lasteasutuse õueala ja vahetu ümbrus, · tuua lapsevanem lasteasutusse, selleks korraldame lahtiste uste päevi, üritusi jne, · organiseerida tegevusi koos lastevanematega aastaringselt, · jätkata lasteaia arengukava täiendamist, · tagada kohtade olemasolul ja lastevanemate soovil laste vastuvõtt meie lasteaeda ka teistest piirkondadest, · hoida ja tugevdada laste tervist, · seame sihiks, et õpetaja ja lasteaia personal on iga lasteaias käiva lapse jaoks, mitte vastupidi, · arendada lasteaia avatust suhtlemises kõigil tasanditel. Alushariduse arengukavas püstitatud põhieesmärgi saavutamisel lähtutakse: · olemasolevast personalist, mis on kompetentne ja arenguvõimeline, · lapsest, tema arengulistest iseärasustest, individuaalsusest, et tagada kooliks ettevalmistatus, · avatusest, s.o koostöö perede, üldhariduskoolide ja piirkonna teiste asutustega. Esimesse klassi õppima asuvad lapsed saavad Räpina Lasteaiast Vikerkaar kooliks hea ettevalmistuse. 4.5 Tegevuse põhiülesanded · suundumus käelisele tegevusele, dramatiseeringutele, · iga lapse eripära, võimete ja eelduste analüüsimine ja arvestamine, selle taustal iga rühma tegevuskavade koostamine, · lasteaia õppe-kasvatustööks vajaliku kaasaja nõuetele vastava materiaalse baasi kujundamine, · koostöö arendamine lastevanematega kasvatusküsimustes, · võimaluste piires lasteaia töötajate pideva enesetäiendamise tagamine vastavuses kaasaja nõuetele, · alushariduse kättesaadavuse võimaldamine piirkonna lastele, · õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi tagamine, · lastele vaheldusrikka, tervisliku ja maitsva toidu tagamine, · igakülgsete tingimuste loomine lastehoiuks, · kollektiivis töökuse, teistega arvestamise võime, ühtekuuluvustunde arendamine. V Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid Õppe- ja kasvatustöö lasteaias peab looma eeldused lapse toimetulekuvõimete arenguks, lähtuma ühiskonna ja kultuuri taotlustest. Tänastel lastel seisab ees elu kiiresti arenevas keskkonnas, mis erineb paljus sellest, kus kujunesid nende vanemad. Lasteaed peab toetama ja süvendama head kodust kasvatust, oskusi ühiskondlikuks käitumiseks, isiksuse arengut. Laste elu ja tegevus lasteaias on seotud kindla päevakavaga ja toimub kõikides vanuserühmades kindla tegevuskava alusel. Rühma õppe- ja kasvatustöö planeerimine toimub kuude kaupa, mis kajastub ka rühma stendil. 5.1 Õppe- ja kavatustöö ülesanded: · Lastele turvalist arengut soodustava keskkonna tagamine. · Õppe- ja kasvatustegevuses rahvakalendri ja lasteaia traditsioonide järgimine. · Teadmiste andmine kodust, lasteaiast, kodulinnast, kodumaast ning kõigest sellega seonduvast (rahvussümboolika, Eesti ajalugu jne); laste suunamine nägemaks enda ümber head ja ilusat, tundmaks sõbra tuge ja toetamaks ise sõpra. · Koostöös koduga ühiste eesmärkide saavutamiseni jõudmine. Lasteaed · soodustab lapse individuaalset arengut ja isiksuseks kasvamist, · aitab lapsel arendada maailmavaadet ja positiivseid väärtushinnanguid, · toetab kodu ja perekonda lapse kasvatamisel, · tagab alushariduse, soodustab lapse ande avamist ja arengut, · tagab kooliks ettevalmistuse, · täiendab kodust kasvatust, annab nõu vanematele kasvatusküsimustes, · tagab iga lapse vaimse ja füüsilise tervise kaitse ning turvatunde, · võimaldab igal lapsel kogeda edu elamust, · võimaldab päevahoidu. VI Strateegilised arengueesmärgid 2008–2013 6.1. Hea alushariduse võimaldamine Ülesanded · lasteaia õppekava uuendamine, lähtudes uuest alushariduse raamõppekavast, · uute õppemeetodite (õuesõpe, aktiivõpe, integreeritud tegevused jne) rakendamine õppe- ja kasvatustegevustes, · mängu kaudu mõtlemis- ja probleemilahendamisoskuste, eneseväljendamis-, koostöö- ja suhtlemisoskuste, iseseisvuse arendamine, · laste õpi- ja mänguvõimaluste mitmekesistamine, · kõikide hariduslike erivajadustega laste teenindamine. 6.2. Koostöö laiendamine Ülesanded · koostöö lastevanematega, · süsteemne lastevanemate koolitus, · lastevanematele kodulehekülje kaudu informatsiooni edastamine, · töötajate osalemine töökogemuslikel õppepäevadel. 6.3. Laste ja töötajate tervise edendamine Ülesanded · tervislik ja mitmekülgne menüü, · tervisepäevad lastele, töötajatele, · laste ja lastevanemate tervisealane teavitustöö, · 6-7-aastastele lastele liikumistegevuse võimaldamine väljapool õppe- ja kasvatustööd, · laste vajadustele vastava spordi- ja mänguväljaku rajamine. 6.4. Turvalise arengukeskkonna loomine Ülesanded · esteetilise ja turvalise õppe- ja mängukeskkonna loomine ja hoidmine, · laste eripära ja erivajadusi arvestava kasvukeskkonna loomine ja hoidmine, · Räpina lasteaiahoone renoveerimine vajalike ruumide väljaehitamisega, · Ruusa rühmaruumi laiendamine. VII Tegevuskava 2008–2013 7.1 Õppe- ja kasvatustöö Ülesanded · lasteaia õppekava uuendamine, lähtudes uuest alushariduse raamõppekavast, · eesti keele õpetaja lastele, kelle kodune keel on vene keel, · õppekirjanduse kogu täiendamine, · õppevahendite laenutussüsteemi loomine, · õppe- ja loovmängude kogu täiendamine, · liikumis- ja liiklusvahendite täiendamine, · õppe- ja materiaaltehnilise baasi täiendamine, · õppetööalased kontaktid erinevate asutustega, · looduslike võimaluste kasutamine (matkarada, aiamaa), · koostöö tõhustamine lastevanematega, · õpetajate arvutioskuse parandamine (LISA 2), · täiskasvanutele Räpina Kihelkonna rahvariiete ostmine (5 komplekti), · poistele rahvariiete ostmine (10 komplekti). 7.2 Majandustegevus Ülesanded Räpina lasteaed, vajadused: · lasteasutuse renoveerimine ja lasteaia õppe- ja kasvatustööks vajalike ruumide väljaehitamine, · arvutid pedagoogidele, · CD-mängijad rühmadesse, · projektor, · voodipesu uuendamine, · köögiinventari täiendamine, · kabinettide mööbli uuendamine, · kuivatuskappide soetamine, · nõudepesumasinate soetamine, · muusikavahendite täiendamine · täispuidust nuku- ja lastemööbel rühmadesse, · laste riidekappide välja vahetamine, · mänguväljaku täiustamine, · spordiväljaku rajamine. Ruusa rühm, vajadused: · rühmaruumi laiendamine, · voodimadratsite, · täispuidust nukunurga mööbli soetamine, · spordikompleksi täiendamine, · mänguväljaku täiustamine, · spordivahendite soetamine, · muusikavahendite täiendamine, · sülearvuti soetamine pedagoogidele, · laste riidekappide välja vahetamine, · nõudepesumasinate soetamine. 7.3 Strateegilise juhtimise eesmärgid Ülesanded · lasteaia stabiilse töö ja arengu kindlustamine, · asutuse töös esinevate probleemide operatiivne ja põhjendatud välja toomine, analüüs ning lahendamine, · operatiivne ja paindlik juhtimistegevuse tulemuste kontrollimine ja hindamine ning tulemustest lähtuvalt asutuse töö parandamine. 7.4 Personali juhtimine ja koostöö Ülesanded · täiustada sise- ja enesehindamise süsteemi, mis võimaldab pedagoogidel iseseisvalt avastada oma nõrku ja tugevaid külgi ning lähtudes analüüsist planeerida oma arengut, · aktiveerida personali osalema otsuste väljatöötamisel ja vastuvõtmisel lasteaias, · planeerida ja viia läbi personali koolitust, · motiveerida ning tunnustada personali tööd vastavalt asutuse motivatsiooni- ja tunnustamissüsteemile, · leida paremad võimalused lastevanemate ja lasteaia personali partnerlussuhete arendamiseks. 7.5 Personalikoolitus Personalikoolitus toimub vastavalt seadusest tulenevatest sätetest ja vastavalt vajadusele. Koolitusel viibitud tundide kohta on arvestus, mis on aluseks koolituste planeerimisel. 7.6 Töö lastevanematega ja hoolekoguga Ülesanded Tõhustada koostööd ja teavitustööd, selleks: · viia läbi lastevanemate üldkoosolekud 1 kord aastas, · viia läbi lastevanemate rühmakoosolekud 2 korda aastas, · viia läbi arenguvestlused lastevanematega vähemalt 1 kord aastas, · anda individuaalkonsultatsioone vastavalt vajadusele, · jätkata info edastamist (rühmade seinalehed, kodulehekülg, ajaleht, raadio jne), · pidada lastevanematega ühisüritusi 2-3 korda aastas. 7.7 Koostöö vallavalitsusega Ülesanded · vallavalitsuse pidev teavitamine lasteasutuse tööst ja probleemidest, täiendavate rahaliste vahendite taotlemine lasteasutuse töö parandamiseks ja palgafondiks, · lähtuda lasteaia arengukava planeerimisel valla arengukavast ning täita valla ja volikogu poolt püstitatud ülesanded, · projektide koostamine, · taotleda Võhandu tänavale ülekäiguraja märgistamist ja vajalike liiklusmärkide paigaldamist, · taotleda Aia tänava tolmuvabaks muutmist, · taotleda tänavavalgustuse paigaldamist Võhandu tänava ja lasteaia vahelisele teelõigule. VIII Oodatavad tulemused · lasteaias arvestatakse iga lapse eripära, võimeid, eeldusi, neid kajastab lapse arengumapp, · õppe-kasvatustööks vajalik materiaalne baas vastab kaasaja nõuetele, · koostöö lastevanematega on plaanipärasem, vastates lastevanemate ootustele, · olmetingimused on kaasaja nõuetele vastavad, · lasteaias on tööd ja arengut soodustav mikrokliima, · koostöös lastevanemate, maakonna teiste lasteasutuste, hoolekogu ja vallavalitsusega kujundatakse lasteaia positiivne maine, · sisehindamise süsteem on välja töötatud ja toimib, · laste lasteaiatee on turvaline (tolmuvaba teekate, tänavavalgustus, liikluskorraldus). IX Arengukava hindamine ja muutmine Lasteaia arengukava on dokument, milles on fikseeritud lasteaia arengu hetkeseis ning määratletud lasteaia pikaajalisemad arengusuunad, arendamist vajavate valdkondade strateegilised arengueesmärgid ja tegevuskava. 9.1. Lasteaia arengukava on aluseks: · lasteaia eelarve koostamisel, · investeeringute kava koostamisel ning nende jaoks rahaliste vahendite taotlemisel sõltumata allikast, · aasta tegevuskava koostamisel. 9.2. Arengukava täitmise ning lasteaia tegevuse tulemuslikkuse hindamine ja analüüs · arengukava tulemuslikkust hinnatakse üks kord aastas, · õppekasvatustööd hinnatakse õppeaasta lõpul, · majandustegevust hinnatakse eelarve aasta lõpul, · õppetegevusega seotud muudatusi viiakse sisse pedagoogilise nõukogu otsusega; · arengukava täitmist analüüsitakse üks kord aastas ja vastavalt vajadusele tehakse muudatusettepanekud vallavalitsusele. 9.3. Arengukava kinnitamine Arengukava kinnitatakse Räpina Vallavolikogu sätestatud korras. Oluliste muudatuste korral lasteaia töös tehakse muudatused arengukavas samas korras ning kinnitatakse vallavolikogu määrusega. Volikogu esimees Tiit KALA Lisa 1. Tegevuskava Lisa 2. Probleemipuu 1 Lisa 3. Probleemipuu 2 LISA 1 TEGEVUSKAVA Tegevus 2008 2009 2010 Räpina lasteaiahoone renoveerimine X X Spordiväljaku rajamine Räpinas X Räpina mänguväljaku täiustamine X X X Ruusa lasteaia rühmaruumi laiendamine X Ruusa mänguväljaku täiustamine X Ruusa spordikompleks, spordivahendid Nõudepesumasinate soetamine X Köögiinventari täiustamine X X Täispuidust nuku- ja lastemööbel rühmadesse X X X Kabinettide mööbli uuendamine X X X Sülearvutid pedagoogidele X X Kuivatuskappide soetamine Laste riidekappide välja vahetamine X Voodimadratsite uuendamine X Voodipesu uuendamine X X X CD-mängijad rühmadesse X Projektori, ekraani soetamine X Muusikavahendite täiendamine X X Täiskasvanutele Räpina Kihelkonna rahvariiete ostmine (5 komplekti) X X Poistele rahvariiete ostmine (10 komplekti) X Lastevanemate nõustamine lähtuvalt lapse vanusest X X X Ühisüritused kogu lasteaiaga väljaspool maja X X X Artiklite kirjutamine lasteaia tegemistest ajakirjanduses X X X Ankeetküsitlused lapsevanematele X X X Projektikirjutamise koolitus X Projektide kirjutamine X X