Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-42-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 1996. a. kohtuotsus Põllumajandusministeeriumi hagis M. K. vastu omavoliliselt hõivatud mitteeluruumist väljatõstmiseks — RT III, 1996, 12, 176

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. märtsil 1996. a. 3-2-1-42-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, kassaatori esindaja vandeadvokaat A. Kulli ja PÜ Kiiu Piim esindaja vandeadvokaat R. Raametsa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. märtsil 1996. a. M. K. kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. novembri 1995. a. otsuse Põllumajandusministeeriumi hagis M. K. vastu omavoliliselt hõivatud mitteeluruumist väljatõstmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt sõlmisid Põllumajandusminis­teerium ja PÜ Kiiu Piim 2. juulil 1993. a. riigi vara tasuta kasutamise lepingu, millega piimaühistu kasutusse anti RE Tallinna Piimatoodete Kombinaadi (TPK) Kiiu tsehh tervikvarana. Kiiu koorejaama ülevõtmisel tekkis vaidlus, kas ruumid, mida soovib kasutada M. K., on eluruumid või omavoliliselt hõivatud mitteeluruumid. Pärast esialgse hageja PÜ Kiiu Piim asendamist nõudis Põllumajandus­ministeerium hagejana M. K. väljatõstmist Kiiu tsehhi kontorist ja mikro­bioloogia laboratooriumi ruumist ES § 62 alusel, kuna ta on need omavoliliselt hõivanud. Maakohus jättis ES §-de 2 ja 4 alusel hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt on kostja koos tütrega Kiiu koorejaama majja sisse kirjutatud ning tasunud üüri. Hageja ja kolmanda isiku PÜ Kiiu Piim seisukoht, et kostja on kaotanud õiguse kasutada koorejaama majas eluruumi seoses lahkumisega, ei ole kooskõlas elamuseadusega. TPK õiendi nr. 120-6/68 kohaselt viidi 1992. a. algul endise Kiiu tsehhi kontor üle hoone vaidlusalustesse ruumidesse, kuid õiendis ei kajastu, millistes ruumides asus kontor enne üleviimist. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kontor likvideeriti 1971. a. kevadel seoses võitööstuse reorganiseerimisega. Asjaolu, et kostja tegi eluruumis kontoritööd, ei muuda neid ruume kontoriks. Pealegi on vaidlusalused ruumid kolmanda isiku esitatud skeemil märgitud eluruumidena ning mikrobioloogia laboratoorium asub vaidlusaluste ruumide kõrval. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 23. novembri 1995. a. otsusega Põllumajandusministeeriumi ja PÜ Kiiu Piim apellatsioonkaebuse ning saatis asja samasse kohtusse uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonikohus leidis, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normide rikkumise tõttu, mis võisid viia asja ebaõigele otsustamisele. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole asjakohane ja toimiku materjalidega kooskõlas maakohtu otsuses hageja väide, et kostja on kaotanud õiguse kasutada koorejaama majas eluruumi seoses lahkumisega ja see ei ole kooskõlas elamuseadusega. Hagi on esitatud ES § 62 alusel ja taotleti kostja väljatõstmist omavoliliselt hõivatud mitteeluruumist. Sama soovis hageja ka kohtulikul arutamisel ja apellatsioonkaebuses. Maakohus leidis küll tõendatud olevat, et vaidlusaluseks ruumiks on eluruum, kuid ei selgitanud välja, milliselõiguslikul alusel kostja seda kasutas, sest üürilepingut kostjaga ei ole sõlmitud. Kostja oli küll majja sisse kirjutatud ning tasus viimati 1993. a. ruumide kasutamise eest, kuid see ei tõenda ruumide kasutamiseks seadusliku aluse olemasolu. Kohtuotsus ei vasta TsKS § 232 lg. 4 nõuetele. Kassatsioonkaebuses palub M. K. tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. novembri 1995. a. otsuse ning saata asi uueks läbivaata­miseks samale kohtule. Kassaator leidis, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud protsessiõiguse norme. Kassaatori väidetel vastab maakohtu otsus TsKS § 232 lg. 4 nõuetele. Maakohtu otsuse tekstist selgub otseselt, et tema töölt lahkumine 28. veebruaril 1993. a. ei too elamuseaduse kohaselt kaasa õiguse kaotamist eluruumi kasutamisele koorejaama majas. Ka on ringkonna­kohus tõenditele ning põhjendustele viitamata leidnud, et kassaatoril ei olnud üürisuhet ega üürilepingut, kuigi ta on majja sisse kirjutatud ning ruumide kasutamise eest tasunud. Kirjalikus vormis üürilepingu puudumine ei tähenda, et üürisuhet ja üürilepingut ei olegi. Kassaator leidis, et puuduvad asjaolud, mis tingiksid asja saatmise esimese astme kohtusse õigema ja kiirema lahendamise motiividel. Harju Maakohus ei ole rikkunud TsKS § 292 lg. 1 p. 2 ja § 318 sätestatud protsessiõiguse norme. Vastustaja leidis, et kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamatu ja ekslik ning ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puuduvad alused. Kohtuistungil palus kassaatori esindaja ringkonnakohtu otsuse tühistada kaebuses toodud põhjendustel. PÜ Kiiu Piim esindaja jäi oma vastuväidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on rikkunud TsKS § 232 lg. 4 nõudeid ja jätnud hinnagu andmata, millisel õiguslikul alusel ja milliseid ruume kostja kasutab. Apellatsioonikohus saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks TsKS § 319 p. 3 alusel, mille kohaselt ringkonnakohtul on õigus tühistada oma otsusega kohtuotsus ja kui see on asja õigemaks ja kiiremaks lahendamiseks või § 292 l. lõike punkti 2 alusel vajalik, saata asi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks teises kohtu kooseisus. Sellist protsessiõiguse normi rikkumist, mis tingiks asja tagasisaatmise maakohtusse, ringkonnakohus tuvastanud ei ole. Lähtudes elamusuhteid reguleerivate seaduste muutmistest oli ringkonnakohtul võimalik anda hinnang, kas kostja kasutas eluruumi õiguslikul alusel ja kui kasutas, siis millisel. Asja kiiremaks ning õigemaks lahendamiseks sai apellat­sioonikohus ise asja otsustada TsKS § 319 p. 2 alusel, kui ta leidis, et esimese astme kohtuotsus tuli tühistada. Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. novembri 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada M. K.-le 7. detsembril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kaks­sada) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA