Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-28-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 1996. a. kohtuotsus G. K. süüdistuses KrK § 139 lg. 3 p. 2, 3 järgi — RT III, 1996, 12, 165

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. veebruaril 1996. a. 3-1-1-28-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja G. K. süüdistuses KrK § 139 lg. 3 p. 2, 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Lääne-Viru Maakohtu 11. oktoobri 1995. a. otsusega mõisteti G. K. süüdi selles, et ta, olles Lääne-Viru Maakohtu 2. veebruari 1994. a. otsusega karistatud KrK § 141 lg. 2 p. 1, 3 järgi 2 aasta 6-kuulise vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga, tungis 26. veebruaril 1995. a. joobnuna Rakveres Tulevi­ku tn. 7-17 asuvasse G. V. korterisse, kust varastas telerimängu väärtusega 450 krooni. Samast korterist varastas ta 6. juunil 1995. a. joobnuna L. F.-i taskust 5000 krooni. Kuritegude eest, mis kvalifitseeriti KrK § 139 lg. 2 p. 2, 3 järgi mõisteti karistuseks rahatrahv 3000 krooni riigituludesse. Lääne-Viru Maakohtu 11. oktoobri 1995. a. otsusega G. K.-le mõistetud karistuse vaidlustas apellatsioonikorras Lääne-Viru prokurör S. Merilo. Apellatsioonprotestis oli apellant seisukohal, et ilmselt liiga leebe karistuse mõistmisel ei arvestanud kohus, et G. K. pani toime uued kuriteod katseajal ja viimase varguse ajal olid materjalid varasemate kuritegude kohta juba kohtusse saadetud. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 1995. a. otsusega rahuldati protest selles käsitletud motiividel, lisaks arvestati G. K. pakkuminekut enne 8. juuniks 1995. a. kavandatud kohtuistungit, mis tingis tema tagaotsitavaks kuulutamise ja tõkendi muutmise. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas Lääne-Viru Maakohtu 11. oktoobri 1995. a. otsuse G. K.-le mõistetud karistuse osas ja mõistis talle karistuseks KrK § 41 alusel kohtuotuste konkurentsi põhimõtetel 2 aastat ja 7 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Kasutades piiramatu kassatsiooni õigust, taotleb G. K., et ta ei peaks vabadusekaotust kandma, saaks vabaduses olles hüvitada vargusega tekitatud kahju ja hooldada oma 78-aastast vanaema. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör T. Vassilevskaja vastuväited süüdimõistetu kassatsioon­kaebuse kohta, leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 1995. a. otsuses käsitletud põhistused seoses G. K.-le karistuse valikuga on kooskõlas kriminaal­asja materjalide ja kriminaalseadusega. Karistus reaalse vabadusekaotuse näol on tingitud G. K. enda seadusenõudeid eiravast käitumisest, mis on jätkunud tema suhtes valitud liberaalsemate meetmete kiuste. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 1995. a. otsus jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 27. veebruaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri RÄTSEP Liikmed Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER