Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-29-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 1996. a. kohtuotsus S. B. süüdistusasjas KrK § 207 lg. 2

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. veebruaril 1996. a. 3-1-1-29-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatasid avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja S. B. süüdistuses KrK § 207 lg. 2; 113 ja 100 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Võru Maakohtu 24. aprilli 1995. a. otsusega mõisteti S. B. süüdi KrK § 207 lg. 1 järgi ning teda karistati 2-aastase vabadusekaotusega, KrK § 113 järgi karistati teda 2-kuulise arestiga. Süüdistuses KrK § 100 järgi mõisteti S. B. õigeks. KrK § 40 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kaks aastat ja kaks kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. S. B.-d süüdistati selles, et omamata vastavat luba, omandas ta 1993. a. väikekaliibrilise vintrelva, mida hoidis kuni 19. märtsini 1994. a. oma elukohas Võru maakonnas Mõniste vallas Saru külas. Nimetatud kuritegu kvalifitseeriti KrK § 207 lg. 1 järgi. Lisaks eeltoodule süüdistati S. B.-d selles, et ta 19. märtsi 1994. a. õhtul Võru maakonnas Mõniste vallas Saru külas Saru lauatehase ühiselamus omavahelise tüli käigus peksis A. R.-i rusikaga näkku ja kehasse, lõi teda peaga vastu uksepiita ja lükkas põrandale pikali, põhjustades kannatanule kerge terviserikkega kehavigastuse, millega pani toime KrK § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel oli S. B. antud kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 19. märtsil 1994. a. kella 20.15 paiku Võru maakonnas Mõniste vallas Saru külas Saru lauatehase ühiselamus tulistas tahtlikult väikekaliibrilisest vintrelvast 1—2 m kaugusel seisvale A. R.-ile selga, tabades kannatanut paremasse kopsu, mis põhjustas ägedast verekaotusest tingituna A. R.-i surma. Eeltoodud süüdistuses mõisteti S. B. õigeks kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Maakohus leidis, et kriminaal­asjas kogutud tõendite alusel ei saa väita, et S. B. oleks toime pannud KrK § 100 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuna kõik olemasolevad tõendid on oletuslikku laadi. Võru Maakohtu 24. aprilli 1995. a. otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Võru prokurör F. Luiksaar, milles ta palub maakohtu otsuse tühistada S. B. õigeksmõistmise osas KrK § 100 järgi. Maakohtu järeldus S. B. süü tõenda­matusest on apellandi arvates alusetu, kuna kohus on lähtunud vaid kohtualuse ütlustest selle kohta, et A. R.-i tulistas N. B., sel ajal kui A. R. oli kummargil tema peal. Protestis leitakse, et ebaõige on maakohtu väide selle kohta, et sellises situatsioonis ei saa lugeda N. ja S. B. ütlusi usaldusväärseteks, kuna puudub kriteerium tegemaks vahet nende poolt antud ütlustes sisalduva tõe ja vale vahel. Apellant väidab, et maakohus ei motiveerinud, miks ta ei arvestanud tunnistajate S. K. ja J. R.-i eeluurimisel antud ütlusi. Samuti väidab ta, et N. B.-l puudus motiiv A. R.-i tappa. Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 1995. a. otsusega tühistati Võru Maakohtu 24. aprilli 1995. a. otsus osaliselt. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti S. B. süüdi KrK 100 järgi ja teda karistati selle eest 6-aastase vabaduse­kaotusega. KrK § 113 järgi mõistetud karistusest, s.o. 2-kuulisest arestist vabastati kohtualune KrMK § 5 lg. 2 alusel seoses aegumisega. KrK § 40 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdi­mõistetu S. B. ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Peeter Persidski. Kaitsja palub Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistada selles sisalduvate kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Kassaator leiab, et S. B. süüküsimuse otsustamisel on tuginetud ainult tema süüd kinnitavatele tõenditele, jättes tähelepanuta need tõendid, mis välistavad S. B. süü A. R.-i tapmises. Väidetavalt olevat kohus jätnud põhjendamatult kõrvale tunnistajate A. K., S. K., J. R.-i ja O. N.-i poolt eeluurimisel ja kohtus antud ütlused selle kohta, kes tappis A. R.-i. P. Persidski arvates on jäänud tähelepanuta asjaolu, et N. B. on kahel korral kirjutanud puhtsüdamliku ülestunnistuse selle kohta, et tema ise tappis A. R.-i. Kassaator leiab kokkuvõtteks, et N. B.-l oli motiiv A. R.-i tulistamiseks, kuid S. B. võttis esialgselt tapmises süü enda peale, soovides päästa oma naist. Hiljem on S. B. kategooriliselt oma süüd eitanud. S. B. eitab kassatsioonkaebuses täielikult oma süüd ning kinnitab, et A. R.-i tappis N. B. Väidetavalt puudus kassaatoril motiiv tappa A. R. Kassaator ei vaidlusta enda süüdimõistmist KrK § 207 lg. 1 järgi, sest on end selles osas süüdi tunnistanud ning kahetseb toimunut. KrK § 100 järgi esitatud süüdistuses palub ta end õigeks mõista. Riigikohtu kriminaalkolleegium, vaadanud kriminaalasja läbi piiramatu kassatsiooni korras, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles taotleti kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist, leidis: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus on seaduslik ja ei kuulu tühistamisele. Kassatsioonkaebustes korratakse sisuliselt apellatsioonimenetluses toodud väiteid S. B. süü puudumise kohta. Ringkonnakohus on neid väiteid kontrol­linud, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis vastavalt KrMK § 50 sätetele ning igakülgselt põhistanud S. B. süüditunnistamist A. R.-i tapmises ja andnud sellele kuriteole õige juriidilise hinnangu. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks korrata ringkonnakohtu otsuses sisalduvaid põhjendusi ja järeldusi S. B. süü tõendamisel. Kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus ei ole aset leidnud seaduse­rikkumisi, mis AKKS § 64 sätete kohaselt oleks kohtuotsuse tühistamisel aluseks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaal­kolleegium otsustas: 1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 1995. a. otsus S. B. süüdistusasjas muutmata. 2. S. B. ja tema kaitsja kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 27. veebruaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri RÄTSEP Liikmed Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER