Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-25-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 1996. a. kohtuotsus A. M.-i süüdistusasjas KrK §-de 101 p. 1 ja 113 järgi — RT III, 1996, 11, 154

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. veebruaril 1996. a. 3-1-1-25-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. M.-i süüdistuses KrK §-de 101 p. 1 ja 113 järgi. Kohtuistungist võttis osa menetlusosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtla-Järve Linnakohtu 20. oktoobri 1995. a. otsusega mõisteti A. M. süüdi KrK §-de 101 p. 1 ja 113 järgi ning karistati lõpliku karistusega § 40 lg. 1 alusel KrK § 39 rakendades 6-aastase vabadusekaotusega noorte vanglas. Sama kohtuotsusega tunnistati veel süüdi A. I. KrK § 141 lg. 2 p. 1 järgi, kes pole kassatsioonkaebust esitanud. A. M. tunnistati süüdi selles, et ta 7. jaanuaril 1995. a. Kohtla-Järve linnas Malevi tänaval lõi noaga kahel korral selga K. L.-ile, mille tagajärjel viimane suri. A. M. tunnistati süüdi veel kergete kehavigastuste tahlikus tekitamises mitmele isikule, kusjuures selle käigus kasutas ta nuga. Eeluurimisel kvalifit­seeriti need teod KrK § 195 lg. 3 järgi, kuid linnakohus kvalifitseeris need ümber KrK § 113 järgi, sest A. M. ei olnud veel viieteistkümneaastane, s.o. eas, mil algab kriminaalvastutus KrK § 195 lg. 3 järgi. Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kannatanu A. L. ja A. M.-i kaitsja vandeadvokaat E. Kozik. Kannatanu oma kaebuses vaidlustas kohtualustele mõistetud karistused ja leidis, et need on liiga kerged ning ei ole põhjendatud karistuste mõistmine alla seaduses ettenähtud alammäära. Samuti palus kannatanu liita kohtualustele mõistetud karistustele eelmiste kohtuotsuste alusel kandmata karistused. A. M.-i kaitsja leidis, et süüdistuses KrK § 101 p. 1 järgi tuleb A. M. õigeks mõista, sest puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kannatanut lõi noaga A. M. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 1995. a. otsusega tühistati osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu 20. oktoobri 1995. a. otsus. A. M.-ile mõisteti karistuseks KrK § 101 p. 1 järgi 8 aastat vabadusekaotust ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 8 aastat vabadusekaotust. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja kohtualuse isikule. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebuse süüdimõistetu A. M. Kassaator väidab, et kannatanu K. L.-i ta noaga löönud ei ole, seda tegi kaaskohtualune A. I. ja viimase palvel ta esialgu võttis süü omaks, kuid hiljem loobus sellest. A. M. palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja menetluse süüdistuses KrK § 101 p. 1 järgi lõpetada. Riigikohtu kriminaalkolleegium, vaadanud kriminaalasja läbi piiramatu kassatsiooni korras, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles taotleti kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, leidis: Kohtla-Järve Linnakohus ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on igakülgselt põhistanud A. M.-i süüditunnistamist K. L.-i tapmises ja andnud sellele kuriteole õige juriidilise hinnangu. A. M.-i kassatsioonkaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist argumenti, mida ei oleks linnakohtu otsuses kummutatud ja seetõttu ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks korrata linnakohtu ja ringkonnakohtu otsustes sisalduvaid põhjendusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et linnakohtu poolt A. M.-ile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja kohtualuse isikule. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt A. M.-ile mõistetud karistus vastab KrK 4. peatükis sätestatule. Vaatamata oma noorusele oli A. M. varem kriminaalkorras karistatud, kuriteo pani toime joobeseisundis, kriminaalasja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse mõista temale karistus alla seaduses ettenähtud alammäära. Kriminaalasja läbivaatamisel Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ringkonnakohtu poolt kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist või kriminaal­menetluse seaduse olulist rikkumist ja seetõttu puudub alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 1995. a. otsus A. M.-i süüdistusasjas muutmata. 2. A. M.-i kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 20. veebruaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Lea KALM Jüri RÄTSEP