Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-24-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 1996. a. kohtuotsus Jüri Bütneri süüdistusasjas KrK §-de 207 lg. 1, ja 142 lg. 3 p. 2 järgi ning R. S.-i süüdistusasjas KrK § 142 lg. 3 p. 2 järgi — RT III, 1996, 11, 153

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. veebruaril 1996. a. 3-1-1-24-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Jüri Bütneri süüdistuses KrK §-de 207 lg. 1, ja 142 lg. 3 p. 2 järgi ning R. S.-i süüdistuses KrK § 142 lg. 3 p. 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 26. septembri 1995. a. otsusega tunnistati J. Bütner süüdi KrK § 207 lg. 1 järgi ning teda karistati 2-aastase vabadusekaotusega ja KrK § 142 lg. 3 p. 2 järgi ning karistati 5-aastase vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest loeti 5 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Sama kohtuotsusega tunnistati R. S. süüdi KrK § 142 lg. 3 p. 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. J. Bütner mõisteti KrK § 207 lg. 1 järgi süüdi selles, et ta ostis 1994. a. tundmatult isikult püstoli Browning, hoidis nimetatud tulirelva oma elukohas Tallinnas K tn. X ning kandis seda ka endaga kaasas. KrK § 142 lg. 3 p. 2 järgi mõisteti J. Bütner ja R. S. süüdi selles, et nad eelneval kokkuleppel koos kolmanda kaaslasega tungisid Tallinnas M tee X korterisse, kus ähvardasid püstoliga Browning ja automaadiga PPŠ korteri omanikku A. E.-d, nõudsid temalt 40 000 krooni ning sõiduautot BMV 318. Seejärel panid kannatanule kilekoti pähe ning viisid ta autoga Saku metsa, kus ähvardasid, et raha mittemaksmise korral peab A. E. endale haua valmis kaevama. Seega seisnes J. Bütneri ja R. S.-i tegevus eelneval kokkuleppel võõra vara üleandmise nõudmises ja sellega seoses isikult vabaduse võtmises ning tapmisega ähvardamises. Viimatikirjeldatud kuriteoepisoodi vaildustasid apellatsioonikorras kohtu­aluste kaitsjad ja kannatanu A. E. Kaitsjad taotlesid kuriteo kvalifitseerimist KrK § 1243 lg. 1 järgi ja tingimisi karistust, kannatanu toetas kohtualuste kohtlemise kergendamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. novembri 1995. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus J. Bütnerile ja R. S.-ile mõistetud karistuste osas: neid karistati KrK § 39 sätteid kohaldades KrK § 142 lg. 3 p. 2 järgi 3-aastase vabadusekaotusega. Sama karistus jäeti J. Bütnerile ka koondkaristuseks KrK § 40 alusel kuritegude kogumi eest. Karistuste kandmise koht on jäänud apellatsioonikohtu otsuses nimetamata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonprotesti riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Kassaator aktsepteerib Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud sanktsiooni alammäärale vastavat karistust ja leiab, et seeläbi arvestati juba kõiki vastutust kergendavaid asjaolusid, mida asjas on võimalik käsitleda: J. Bütneril kolme alaealise lapse olemasolu, konflikti seotust vaieldavate tsiviiltehingutega, millesse süüdimõistetud sekkusid. Protestis peetakse süüdistuse mahu väidetavast vähenemisest olulisemaks seda, milliseid tegusid toime pandi -- kuriteo raskust ja laadi. J. Bütner võeti vastutusele kahe tahtliku kuriteo eest, R. S. oli neljandat korda kohtu all. Kassaator peab mõlema isiku puhul KrK § 39 rakendamist kriminaalseaduse ebaõigeks kohaldamiseks AKKS § 39 lg. 2 p. 2 mõttes, taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaal­kolleegiumi 21. novembri 1995. a. otsuse tühistamist J. Bütnerile ja R. S.-ile mõistetud karistuse osas selle liberaalsuse tõttu ning kriminaalasja saatmist samale kriminaalkolleegiumile uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. Püssi seletuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti, tuvastas: KrK § 20 lg. 1 kohaselt on karistus sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises kriminaalkoodeksis ettenähtud ulatuses. Vastavalt KrK §-le 36 mõistab kohus karistuse kriminaalkoodeksi eriosa selle paragrahviga kehtestatud piirides, mis näeb ette vastutuse toimepandud kuriteo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kuriteo raskus ja laad on rõhutatult esimene faktor, millest sõltub karistus konkreetse kuriteo eest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt realiseerisid J. Bütner ja R. S. oma kuriteolist tahet silmapaistvalt küünilises vormis ja ohu reaalsust iseloomustavate vahenditega. Kannatanu abituse rõhutamiseks kasutati tulirelvi ja käeraudu, jõhkrate väljenditega toonitati olukorra lootusetust. Neid kuriteo laadi tunnuseid ei korva reaalsest tsiviiltehingust tuleneva ettekäände ja alaealiste laste olemasolu. Mõlema J. Bütnerile inkrimineeritud kuriteo süü vormiks on tahtlus, kusjuurs relva hoidmisega kaasnes selle kasutamine kuriteolise ründe vahendina. R. S. on korduvalt varemgi avaldanud oma valmisolekut kriminaalseadusega keelatud tegudeks. KrK § 39 lubab mõista koodeksi eriosas ettenähtust kergemat karistust motiveeritult, arvestades kuriteo raskust oluliselt vähendavaid erandlikke tehiolusid, samuti süüdlase isikut. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu mõistlikku alust kummagi tingimuse erandlikuks rõhutamiseks ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. novembri 1995. a. otsuses on jäänud KrK § 39 rakendamine sisuliselt põhjendamata. Selles seisnebki kriminaal­seaduse ebaõige kohaldamine, mis tingib kohtulahendi tühistamise. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 3, ja 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. novembri 1995. a. otsus J. Bütneri ja R. S.-i süüdistusasjas KrK § 142 lg. 3 p. 2 järgi mõistetud karistuse ning J. Bütnerile KrK § 40 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtu­koosseisus. 2. Riigiprokuröri asetäitja kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub 20. veebruaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP