Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Maaülikooli riikliku koolitustellimuse leping nr 3.4-4/1049 — RTL, 57, 792

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Maaülikooli riikliku koolitustellimuse leping Tartu, 20. juuni 2008. a nr 3.4-4/1049 Käesolev riikliku koolitustellimuse leping (edaspidi leping) on sõlmitud 20. juunil 2008. aastal. Haridus- ja Teadusministeerium, kes tegutseb Eesti Vabariigi nimel (edaspidi ministeerium) minister Tõnis Lukas’e isikus, kes tegutseb seaduse alusel, ühelt poolt ning Eesti Maaülikool (edaspidi ülikool) rektor Mait Klaasseni isikus, kes tegutseb seaduse alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool), tuginedes «Ülikooliseaduse» § 131 lõikele 2, sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU DOKUMENDID 1.1. Käesoleva lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimise ajal ja/või pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 1.2. Lepingule lisatakse sõlmimisel järgmised lisad: 1.2.1. Lisa 1 – 2008. aastal ministeeriumi poolt esitatav riiklik koolitustellimus ülikooli lõpetajatele; 1.2.2. Lisa 2 – Ministeeriumi poolt ülekantavate summade maksegraafik 2008. aastal; 1.2.3. Lisa 3 – Akrediteerimata õppekavade nimekiri, mille lõpetajatele esitatakse 2008. aastal riiklik koolitustellimus. 2. LEPINGU EESMÄRK JA ESE 2.1. Lepingu eesmärk on määratleda poolte õigused ja kohustused riikliku koolitustellimuse esitamisel ülikoolile ja selle täitmisel. 2.2. Lepingu esemeks on ministeeriumi esitatav riiklik koolitustellimus ehitusinseneriõppe, loomaarstiõppe, rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe ja doktoriõppe lõpetajatele. 3. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED LEPINGU TÄITMISEL 3.1. Ülikool kohustub: 3.1.1. looma lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks: 3.1.1.1. iga magistriõppe lõpetaja kohta vähemalt 1,5 bakalaureuseõppe õppekohta; 3.1.1.2. igal bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe (ehitusinseneriõppe ja loomaarstiõppe) õppekaval õppekohti vähemalt samas mahus tellitud lõpetajate arvuga; 3.1.1.3. tagama ülikooli lõpetajate arvu õppevaldkondade, õppesuundade või õppekavade rühmade lõikes vastavalt lepingu lisa(de)s toodud tabeli(te) neljandas veerus esitatule ning lepingu punktidele 4.3 ja 4.4; 3.1.2. mitte muutma õppekavade struktuuri (välja arvatud juhul, kui see parandab õppe kvaliteeti) ning langetama õppekavade alusel läbiviidava õppe kvaliteeti ja teiste ülikooli normdokumentidega kehtestatud nõudeid lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohal õppivatele üliõpilastele; 3.1.3. tagama õppekavade ning nende alusel läbiviidava õppe kvaliteedi vähemalt samal tasemel, mis oli aluseks nende suhtes positiivsete akrediteerimisotsuste tegemisel, ning arvestama rahvusvahelise ekspertkomisjoni soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. Akrediteerimist mitteläbinud õppekavade ning nende alusel läbiviidava õppe kvaliteedi tagamisel kohustub ülikool järgima üldiseid akadeemilisi häid tavasid; 3.1.4. mitte nõudma riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal esmakordselt õppivatelt üliõpilastelt täiendavat õppeteenustasu (tasu üliõpilase õpetamiseks tehtavate otseste ja kaudsete kulude katteks) õppekava mahu ulatuses õppe nominaalkestuse jooksul. 3.2. Ülikoolil on õigus: 3.2.1. võtta vastu 2008. a riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale alates 2002. aasta 1. juunist Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud magistriõppe õppekavale enne 2002. aasta 1. juunit EHIS-esse kantud õppekaval riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal bakalaureuseõppe lõpetanud isikuid, seejuures eelistades isikuid, kes on lõpetanud bakalaureuseõppe õppekaval, mis on kantud EHIS-esse alates 2002. aasta 1. juunist; 3.2.2. võtta riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppe lõpetanud isik vastu 2008. a riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel (v.a doktoriõppes) juhul, kui isik töötab õpetajana. 3.3. Ministeerium kohustub: 3.3.1. finantseerima lepingu lisa(de)s määratud lõpetajate arvule vastava arvu õppekohti vastava õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses õppekava nominaalkestuse jooksul «Ülikooliseaduses» ning käesolevas lepingus ettenähtud alustel ja korras; 3.3.2. arvestama rahvusvahelise ekspertkomisjoni soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. 3.4. Kui riiklik koolitustellimus on esitatud alates 2002. aasta 1. juunist EHIS-esse kantud akrediteerimata õppekavadele, tehakse sellekohane märge lepingu lisa(de)s. Ülikool kohustub taotlema õppekavade akrediteerimist pärast seda, kui üliõpilased on läbinud 2/3 õppekava nominaalsest mahust, kuid enne seda, kui esimesed üliõpilased õppekava täidavad. 3.5. Pooled määravad lepingu lisa(de)s kindlaks õppekohad, millel üliõpilased võivad õppida täis- või osakoormusega õppes ning mida ministeerium kohustub finantseerima õppekava nominaalkestuse jooksul. 4. LEPINGU ALUSEL RIIKLIKU KOOLITUSTELLIMUSE TÄITMISEKS MOODUSTATUD ÕPPEKOHTADE FINANTSEERIMINE JA ÕPPE NOMINAALKESTUS 4.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohti finantseeritakse vastava õppe õppekohtade arvestusliku maksumuse ulatuses nominaalse õppeaja jooksul igal aastal summas, mis määratakse lepingu lisa(de)s ettenähtud lõpetajate arvu ja õppevaldkonnale, vajadusel õppesuunale või erandina õppekavale kehtestatud koefitsiendi (lisa(de) viies veerg) ning õppetasemele vastava õppekoha baasmaksumuse korrutisena. Vastuvõtuaastal on finantseerimise maht 1/3 aastasummast ja lõpetamise aastal 2/3 aastasummast. 4.2. Lepingu lisa(de)s määratletakse: 4.2.1. lõpetajate arv kõrgharidusastmeti vastavalt õppevaldkondadele ja õppesuundadele ning vajadusel õppekavade rühmadele ja õppekavadele (lisa(de) neljas veerg, doktoriõppe lõpetajate puhul lisa(de) kolmas veerg); 4.2.2. õppekavaga kehtestatud õppe nominaalkestus (lisa(de) kuues veerg, doktoriõppe lõpetajate puhul lisa(de) neljas veerg). 4.3. Ülikoolil tuleb tagada lepingu lisa(de)le vastav lõpetajate arv vastavas lisas fikseeritud ajaks. Nimetatud lõpetajate arvust arvestatakse maha enne 2002. aasta 1. juunit EHIS-es registreeritud õppekavade alusel õppinud ning lõpudokumendi saanud ülikooli lõpetajad. Lõpetajate arv tuleb tagada eelkõige õppevaldkondade lõikes. Lõpetajate tegelik arv õppevaldkonna sees olevate õppesuundade või õppekavade lõikes võib olla kuni 5% väiksem lepingu lisa(de)s kokkulepitust tingimusel, et lõpetajate koguarv õppevaldkonnas on täidetud. 4.4. Kui lisa(de)s osundatud aastal on lõpetanute arv väiksem lepingu lisas määratletud arvust ning lepingu mittetäitmise põhjuseks on vastaval aastal õppima asunud üliõpilase surm või akadeemiline puhkus, arvatakse nende üliõpilaste arv maha lepingu lisa(de)s toodud lõpetajate arvust. Viimasel juhtumil nihkub lepingus määratud lõpetamise aeg õppetööst eemal viibitud aja võrra edasi. 4.5. Juhul kui ülikooli lõpetanute arv on väiksem lepinguga ja lepingu lisaga määratud lõpetajate arvust, on ministeeriumil õigus sellele järgneva aasta riikliku koolitustellimuse esitamisel ülikoolile riikliku koolitustellimuse finantseerimist vähendada, arvates maha riigieelarvest iga puudu jäänud lõpetaja õpetamiseks tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus. 5. ÕPPEKOHA BAASMAKSUMUS JA ÕPPEVALDKONNA KOEFITSIENDID 5.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks ja õppevaldkondade, õppesuundade ja õppekavade koefitsiendid kinnitab Vabariigi Valitsus. 5.2. Õppekoha baasmaksumus sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi, välja arvatud kulutused investeeringutele, mis kuuluvad riiklikku investeeringute programmi. Üliõpilase õpetamiseks tehtavate kulutuste hulka arvatakse kõik otsesed kulutused õppetööle (õppejõudude ja abipersonali tööjõukulud, jooksvad kulutused õppevahenditele jms), samuti kaudsed kulutused administratsiooni ja tugiteenistuste ülalpidamiseks ning õppetööga otseselt ja kaudselt seotud ruumide ja seadmete jooksvate kulude katteks. Nimetatud kulutustesse ei arvata õppetööga otseselt mitteseotud kulutusi, nagu iseseisvalt finantseeritavad teadustöö kulud, kulutused spordi- ja kultuuritegevuseks ja riiklikud maksed kolmandatele isikutele. 6. RIIGIEELARVEST RAHA ERALDAMISE KORD 6.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade finantseerimiseks ettenähtud raha eraldatakse ülikoolile ministeeriumi eelarve kaudu iga kalendrikuu 15. kuupäevaks 1/12 ulatuses riikliku koolitustellimuse mahust. 6.2. Riigieelarve vastuvõtmise viibimisel eraldatakse ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta riikliku koolitustellimuse mahust. Jaanuarikuu summa kantakse üle 5. veebruariks ning summad ülejäänud kuude eest vastava kuu 15. kuupäevaks. 7. TEATED 7.1. Ministeeriumi ja ülikooli vahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti. Teate peab esitama lepingu punktis 15 nimetatud kontaktisik võis tema volitatud isik. 7.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 7.2.1. teade on üle antud allkirja vastu; 7.2.2. teade on saadetud riikliku postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise poole lepingus sätestatud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva; 7.2.3. teate kättesaamist on võimalik muul viisil kontrollida. 7.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni, faksi või elektronposti teel. 8. VASTUTUS 8.1. Pool vastutab lepingus ja selle lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning hüvitab teisele poolele oma kohustuste täitmata jätmise ja/või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju. 8.2. Pool ei vastuta teise poole ees ning ei kanna kohustust hüvitada tekkinud kahju, kui lepingu mittekohane täitmine tuleneb teise poole tegevusest või tegevusetusest või kui see on tingitud vääramatust jõust. 9. VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD 9.1. Kõik vaidlused, mis tekivad poolte vahel seoses lepingu ja selle lisade täitmise, muutmise või lõpetamisega, lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. 9.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus Tartu Halduskohtus. 10. LEPINGU JA SELLE LISADE MUUTMINE JA TÄIENDAMINE 10.1. Lepingu ja selle lisade muutmine või täiendamine toimub ainult ministeeriumi ja ülikooli kirjalikul kokkuleppel. Lepingu ja selle lisade muudatused ja täiendused on kehtivad vaid juhul, kui need vormistatakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla ministeeriumi ja ülikooli selleks volitatud isikud. 10.2. Kui üks pool esitab teisele poolele lepingu või selle lisade muutmiseks kirjaliku põhjendatud ettepaneku, peab ettepaneku saaja selle läbi vaatama kahekümne (20) tööpäeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. 11. VÄÄRAMATU JÕUD 11.1. Pooled vabanevad vastutusest lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise eest, kui mittetäitmise või mittekohase täitmise põhjustasid asjaolud, mis antud olukorras olid vältimatud ja/või poolte tahtest sõltumatud, nagu politsei- ja/või sõjaväeoperatsioonid, liiklus- ja ilmastikuolud jm loodusjõudude toime, samuti sõjaseisukord, streigid ja teised asjaolud, mida rahvusvaheline praktika tunnustab vääramatu jõuna. 11.2. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemise korral teevad pooled kõik nendest sõltuva võimaliku kahju tekkimise vältimiseks. 11.3. Vääramatu jõu esinemisel pikeneb leping aja võrra, mille jooksul pooled ei saanud vääramatu jõu tõttu oma kohustusi täita. 12. LEPINGU JÕUSTUMINE, TÄHTAEG JA ÜLESÜTLEMINE 12.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast lepingu Riigi Teatajas avaldamist ja kehtib kuni pooled on kõik lepingust tulenevad kohustused täitnud. 12.2. Lepingu lõpetamisel kohustuvad pooled täitma lepingujärgsed kohustused lepingu lisades fikseeritud lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade osas. 12.3. Lepingu poolel on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui teine pool on lepingulist kohustust rikkunud ega ole rikkumise kõrvaldamiseks antud kolmekümne (30) päevase tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldanud. 12.4. Ministeerium ja ülikool võivad lepingu igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel. 13. LÕPPSÄTTED 13.1. Käesoleva lepinguga seotud küsimuste lahendamiseks nimetavad pooled oma kontaktisikud. 13.2. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad ministeerium ja ülikool Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 13.3. Käesolev leping on sõlmitud kahes (2) eestikeelses eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks (1) eksemplar. 14. POOLTE REKVISIIDID JA ALLKIRJAD 14.1. Ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium reg nr: 70000740 aadress: Munga 18, 50088 Tartu telefon: 7350 212 faks: 7350 220 kontaktisik: kõrghariduse osakonna asejuhataja 14.2. Ülikool: Eesti Maaülikool reg nr: 74001086 aadress: Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu telefon: 7313 002 faks: 7313 068 kontaktisik: õppeprorektor e-post: juri.lehtsaar@emu.ee ak: 10102000084008 Ministeerium: Ülikool: ........................................ ........................................ Tõnis Lukas Mait Klaassen Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud 2008. aasta riikliku koolitustellimuse lepingu lisa 1 2008. aastal ministeeriumi poolt esitatav riiklik koolitustellimus ülikooli lõpetajatele 1. RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPPE LÕPETAJAD 2012. a. Õppevaldkond Õppesuund Õppekavade rühm/õppekava RKT 2008/2009 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Tehnika, tootmine ja ehitus Tehnikaalad 20 2,0 4 Kokku 20 2. MAGISTRIÕPPE LÕPETAJAD 2013. a. Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava RKT 2008/2009 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Ärindus ja haldus 8 1,1 5 Loodus- ja täppisteadused Bioteadused 5 2,1 5 Tehnika, tootmine ja ehitus Tehnikaalad 51 2,0 5 Tootmine ja töötlemine 15 2,0 5 Arhitektuur ja ehitus Arhitektuur ja linnaplaneerimine 22 2,0 5 Põllumajandus Põllumajandus, metsandus ja kalandus 66 2,1 5 Metsatööstus 14 2,0 5 Teenindus Keskkonnakaitse 34 2,1 5 Kokku 215 3. BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE INTEGREERITUD ÕPPEKAVADEL PÕHINEVA ÕPPE – EHITUSINSENERIÕPPE LÕPETAJAD 2013. a. Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava RKT 2008/2009 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Tehnika, tootmine ja ehitus Arhitektuur ja ehitus Ehitusinseneriõpe 35 2,3 5 Kokku 35 4. BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE INTEGREERITUD ÕPPEKAVADEL PÕHINEVA ÕPPE – LOOMAARSTIÕPPE LÕPETAJAD 2014. a. Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava RKT 2008/2009 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Põllumajandus Veterinaaria 25 4,2 6 Kokku 25 5. DOKTORIÕPPE LÕPETAJAD 2012. a. Õppevaldkond Õppesuund RKT 2008/2009 lõpetajate arv Õppe nominaalkestus aastates Loodus- ja täppisteadused Bioteadused 2 4 Tehnika, tootmine ja ehitus Tehnikaalad 3 4 Põllumajandus Põllumajandus, metsandus ja kalandus 15 4 Veterinaaria 2 4 Teenindus Keskkonnakaitse 1 4 Kokku 23 Ministeerium: Ülikool: .................................. .................................. Tõnis Lukas Mait Klaassen Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud 2008. aasta riikliku koolitustellimuse lepingu lisa 2 Ministeeriumi poolt ülekantavate summade maksegraafik 2008. aastal Käesolev lisa 2 on sõlmitud 20. juunil 2008. a Tartus. 1. Lepingu punktis 6 nimetatud eraldis kantakse ministeeriumi poolt ülikooli arvelduskontole 2008. aastal alljärgneva maksegraafiku kohaselt (meede: 150.1500.1560; 6.02.01.00.1701; art 4500.02): Kuupäev Summa 15. september 2008. a 2 851 120 15. oktoober 2008. a 2 851 120 15. november 2008. a 2 851 120 15. detsember 2008. a 2 851 123 KOKKU 11 404 483 Ministeerium: Ülikool: .................................. .................................. Tõnis Lukas Mait Klaassen Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud 2008. aasta riikliku koolitustellimuse lepingu lisa 3 Akrediteerimata õppekavade nimekiri, mille lõpetajatele esitatakse 2008. aastal riiklik koolitustellimus Pooled lepivad kokku, et ministeerium esitab riikliku koolitustellimuse alljärgnevatele pärast 1. juunit 2002 õppekavade registrisse kantud akrediteerimata õppekavadele: 1. Rakenduskõrgharidusõpe 1.1. Tehnotroonika 2. Doktoriõpe 2.1. Tehnikateadus Ministeerium: Ülikool: .................................. .................................. Tõnis Lukas Mait Klaassen