Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-5-96 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. veebruari 1996. a. määrus L. S.-i esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS §-de 8 lg. 4 ja 36 lg. 2 kohal­damise asjas — RT III, 1996, 10, 148

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 9. veebruaril 1996. a. 3-3-1-5-96 L. S.-i esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS §-de 8 lg. 4 ja 36 lg. 2 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 8. veebruaril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi L. S.-i esindaja Jüri Soorski kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. novembri 1995. a. määrusele haldusasjas nr. II-3/232/95. Protsessiosalisena võttis istungist osa kolmas isik A. V. Juures oli haldus­kolleegiumi sekretär Tiiu Varend. 19. aprillil 1995. a. esitas A. J.-i esindaja Mihkel Tuus Saaremaa haldus­kohtunikule kaebuse Saare maakonna ÕVVTK komisjoni 23. jaanuari 1995. a. otsuse nr. 1/217 peale. 5. mail 1995. a. tegi halduskohtunik määruse menetluse peatamiseks kuni kolmanda isiku L. S.-i poolt Saare Maakohtule juriidilise fakti tuvastamiseks esitatud avalduse läbivaatamiseni. Juhindudes HKS §-st 9 lg. 3 peatas halduskohtunik 2. oktoobril 1995. a. määrusega M. Tuusi taotluse alusel Saare maakonna ÕVVTK komisjoni nime­tatud otsuse täitmise kuni haldusasjas tehtava otsuse jõustumiseni. L. S. esitas Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada Saaremaa halduskohtuniku 2. oktoobri 1995. a. määruse. Erikaebust põhjendas L. S. väidetega, et A. J. ei saanud vaidlustada Saare maakonna ÕVVTK komis­joni otsust ja A. J. pole Angeste talu elumaja ja kõrvalhoonete seaduslik omanik. L. S. leidis, et A. J.-i kaebus on alusetu ja halduskohtunikul puudus õigus ÕVVTK komisjoni otsuse täitmise peatamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. novembri 1995. a. määru­sega jäeti L. S.-i erikaebus rahuldamata ja Saaremaa halduskohtuniku määrus muutmata. Ringkonnakohtu istungil täiendas erikaebuse esitaja esindaja eri­kaebust väitega, et kohus on rikkunud protsessinorme, peatades akti täitmise selleks protsessiosalisi kohale kutsumata ja nende arvamust küsimata. Ring­konnakohus leidis, et HKS § 9 lg. 3 mõttest tulenevalt peab halduskohtunik lahendama haldusakti täitmise peatamise küsimuse vahetult pärast vastava taotluse saamist, teiste protsessiosaliste seisukohtade väljaselgitamiseks kohtu­istungit määramata. 11. detsembril 1995. a. esitas L. S.-i esindaja Jüri Soorsk kassatsioon­kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. novembri 1995. a. määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ring­konnakohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebust põhjendab J. Soorsk järg­miste väidetega: 1. Kuna A. J. ei esitanud 5. maiks 1995. a. Angeste talu omandiõigust tõendavaid dokumente, pidi halduskohtunik HKS § 10 lg. 2 alusel kaebuse tagastama. Halduskohtuniku 2. oktoobri 1995. a. määrus on ebaseaduslik, sest kaebust ei tagastatud. 2. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määrusega nr. 161 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra punktile 35 on kaebeõigus ÕVVTK komisjoni otsuse peale taotlejatel, mitte aga A. J.-il. 3. Tulenevalt HKS §-st 4 lg. 1 p. 4 ei saa esitada halduskohtule kaebust ÕVVTK komisjoni otsuse peale, sest see komisjon pole maa- või linnavalitsuse allüksus. Saare maakonna ÕVVTK komisjoni esimees nõustub L. S.-i esindaja kassat­sioonkaebuses toodud väidetega. ÕVVTK komisjoni esimees on seisukohal, et «komisjoni otsusega ei saa olla rikutud ega kahjustatud vara senise val­daja huvid». Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigi­kohtu halduskolleegium leidis: Kassatsioonkaebuses esitatud põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu hal­dus­kolleegiumi 6. novembri 1995. a. määruse tühistamiseks pole asjakoha­sed. Need põhjendused võivad olla asjakohased antud asja sisulisel läbivaata­misel, mitte aga ringkonnakohtu kaevatud määruse seaduslikkuse kontrollimisel. HKS § 8 lg. 4 kohaselt peab kaebuse esitaja lisama sellele kaevatava õigusakti. Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel peab halduskohtunik tulenevalt HKS §-st 9 lg. 1 p. 1 kontrollima, kas see nõue on täidetud. Kui halduskohtunik leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta HKS § 10 lg. 1 alusel kaebuse käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-päevase tähtaja. Antud asjas ei lisanud M. Tuus kaebusele Saare maa­konna ÕVVTK komisjoni 23. jaanuari 1995. a. otsust nr. 1/217 ja haldus­kohtu­nik ei nõudnud kaebajalt HKS § 8 nõuete täitmist. Kohtutoimikust puudub nimetatud akt. Seega peatas halduskohtunik 2. oktoobri 1995. a. määrusega kohtutoimikust puuduva haldusakti täitmise. See on kohtumenetluse normide rikkumine, millele on osundatud HKS §-s 36 lg. 2. Sellise rikkumise korral võivad ringkonnakohus ja Riigikohus protsessiosaliste taotlustest olenemata kohtuotsuse tühistada. Ringkonnakohus pole nimetatud rikkumisele tähelepanu pööranud. 5. mail 1995. a. kohtuistungi protokollis on kolmanda isikuna nimetatud L. S., A. V., L. L. ja A. S. Ringkonnakohtus esindas L. S.-i, A. V.-d, L. L.-i ja A. S.-i order-volikirja alusel vandeadvokaat S. Raudsepp. Ringkonnakohus pole kohtukutset saatnud L. L.-ile ja A. S.-ile. Eeltoodu alusel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tallinna Ring­konnakohtu halduskolleegiumi 6. novembri 1995. a. määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohtul tuleb asja uuesti läbi vaadates kontrollida, kas protsessi­osaliste esindajate volituste vormistamisel on täidetud TKS § 82 nõuded. Puu­dused ja eksimused esindaja volituste vormistamisel on selline kohtumenet­luse normide rikkumine, mis võib protsessiosaliste taotlustest olenemata tuua kaasa kohtuotsuse tühistamise HKS § 36 lg. 2 alusel. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2, 36 lg. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskollee­gium otsustas: 1. Rahuldada kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. novembri 1995. a. määrus haldusasjas nr. II-3/232/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. 3. Tagastada Jüri Soorskile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kaksküm­mend viis) krooni. Määrus jõustub 19. veebruaril 1996. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL