Legislator Case Law & Legislation
12981013 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-5-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. jaanuari 1996. a. kohtumäärus V. J.-i rehabiliteerimisavalduse tema süüdistusasjas VNFSV KrK § 58¹a järgi — RT III, 1996, 10, 138

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-5-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. jaanuari 1996. a. kohtumäärus V. J.-i rehabiliteerimisavalduse tema süüdistusasjas VNFSV KrK § 58¹a järgi — RT III, 1996, 10, 138

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Tartus 30. jaanuaril 1996. a. 3-1-3-5-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi V. J.-i rehabiliteerimisavalduse tema süüdistusasjas VNFSV KrK § 581a järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss, kes esitas vastavalt AKKS §-le 54 kohtuistungi rakendamisel taotluse jätta kriminaalasi kohtuvea parandamise korras läbi vaatamata, kuna V. J. on seadusjärgselt rehabiliteeritud. Prokuröri taotluse lahendamisel Riigikohtu kriminaalkolleegium nentis, et V. J. mõisteti Pihkva oblasti sõjatribunali 4. juuni 1948. a. otsusega süüdi ja teda karistati VNFSV KrK § 581a järgi vabadusekaotusega 25 aastat paranduslikus töölaagris ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega. V. J.-i karistuse kandmise alguse aeg on 8. märts 1948. a. Kinnipidamiskohast vabanes V. J. 8. märtsil 1963. a. V. J. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle VNFSV KrK § 581a järgi süüksarvatud tegudes. Vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse «Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta» §-le 2 lg. 1 p. 1 on V. J. talle VNFSV KrK § 581a järgi süüksarvatud tegudes loetud rehabiliteerituks. Sellest tulenevalt on Pihkva oblasti sõjatribunali 4. juuni 1948. a. otsus õigustühine. Seetõttu ei ole käesoleval ajal kohtulahendit, mis võiks olla Riigikohtus kohtuvea parandamise objektiks. Kuna Riigiarhiivi filiaalis ei ole kriminaaltoimikut V. J.-i süüdistuses, ei saa filiaal rehabiliteerimistunnistust väljastada. Seda on võimalik teha ainuüksi Riigikohtu kohtulahendi alusel. Juhindudes KrMK §-st 327 lg. 2, AKKS §-st 54 ning Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse «Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta» §-st 2 lg. 1 p. 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1. Jätta kriminaalasi V. J.-i süüdimõistmises VNFSV KrK § 581a järgi läbi vaatamata, kuna ta on seadusjärgselt rehabiliteeritud. 2. Kohtumääruse alusel väljastada V. J.-ile rehabiliteerimistunnistus tema rehabiliteerimise kohta talle VNFSV KrK § 581a järgi süüksarvatud tegudes. 3. Prokuröri taotlus rahuldada. Kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele ja jõustub pärast selle tegemist. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →