Legislator Case Law & Legislation
12980994 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-14-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. jaanuari 1996. a. kohtuotsus P. I. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi — RT III, 1996, 10, 137

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-14-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. jaanuari 1996. a. kohtuotsus P. I. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi — RT III, 1996, 10, 137

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. jaanuaril 1996. a. 3-1-1-14-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja P. I. süüdistuses KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 4. septembri 1995. a. otsusega tunnistati P. I. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi 3-aastase vabadusekaotusega KrK § 47 sätteid kohaldades tingimisi 2-aastase katseajaga. P. I. tunnistati süüdi selles, et ta 21. aprillil 1994. a. kella 22 paiku varastas salaja tabaluku läbisaagimise teel Tallinnas, Tammsaare tee 89a garaaži­kooperatiivist «Koit» A. R.-i garaažiboksist auto tagavaraosi ja muid esemeid kokku 6648 krooni väärtuses ning samal viisil, tabaluku läbisaagimise teel, 22. aprillil 1994. a. garaažikooperatiivist «Koit» J. T. garaažist auto tagavaraosi ja tööriistu kokku 12 772,50 krooni väärtuses ning sularaha 750 USA dollarit ja 10 000 krooni. Ka tunnistati P. I. süüdi selles, et ta 22. aprillil 1994. a. murdis garaaži­kooperatiivis «Koit» valevõtmete kasutamise teel sisse A. K. garaaži, kust varastas autoosi ja tööriistu kokku 1450 krooni väärutses ja E. K. garaaži, kust varastas autoosi ja muud vara kokku 14 049 krooni väärtuses. P. I. on end süüdi tunnistanud esemete varguses A. R.-i ja J. T. garaažidest, on aga eitanud J. T. garaažist sularaha vargust ja sissemurdmisi A. K. ja E. K. garaažiboksidesse. Sellest positsioonist lähtuvalt esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon­kaebuse P. I. kaitsja advokaat Raivo Bergson, kes palus kaitsealune õigeks mõista A. K. ja E. K. garaažiboksidest toimepandud vargustes ja rahavarguses J. T. garaažist ning kuritegude ümberkvalifitseerimist KrK § 139 lg. 2 järgi. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on aktsepteerinud apellandi väiteid, et P. I. ühekordne, äärmiselt pealiskaudselt dokumenteeritud süü omaksvõtt (tl. 169) ei saa olla tõendiks tema vastu ja et A. R.-i garaaži tabaluku leidmine A. K. garaažist ei ole vormistatud menetlusnõuete kohaselt ja see asitõendi tähendusega ese ei ole seostatud tõendite kogumisse. Samuti puuduvad tõendid vaidlustatud kuriteosündmuste toimumise täpsema aja suhtes, kusjuures uste avamise viis oli vaidlustatud juhtudel erinev. Neil asjaoludel asus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma 6. novembri 1995. a. otsuses seisukohale, et P. I. süü A. K. ja E. K. garaažidest toimepandud vargustes ei ole tõendatud, põhjendamatuks ja kogutud tõnditega vastuolus olevaks loeti J. T. garaažist sularaha varguse vaidlustamine. Apellatsioonikohus tühistas Tallinna Linnakohtu 4. septembri 1995. a. otsuse osas, mis käsitles P. I. poolt autoosade, tööriistade ja muude esemete vargust A. K. ja E. K. garaažist. Kannatanud A. K. ja E. K. on esitanud ühise kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse vaidlustamiseks. Kassaatorid peavad P. I. süü ülestunnistamist eeluurimisel veenvaks, menetluskorra eiramine kohtueelsel uurimisel ei tohi kaasa tuua süüdlase vabanemist kriminaalvastutusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles ta toetas kannatanute kassatsioonkaebust, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. novembri 1995. a. otsus on põhjendatud ega kuulu muutmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub selles kohtulahendis P. I. käitumisele antud õigusliku hinnanguga, mis tuleneb tõendite hindamisest KrMK § 50 nõuete kohaselt. Apellatsioonikohus on põhjendatult hinnanud P. I. ütlusi, kaasa arvatud ühekordset üldsõnalist süü omaksvõttu, koos teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega vastavalt KrMK § 56 lg. 2 sätestatud põhimõtetele. Menetlus­dokumentide puudulikust vormistamisest tulenenud kahtlused on õigesti tõlgendatud kohtualuse kasuks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, ja 65 lg. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. novembri 1995. a. otsus P. I. süüdistuses KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi muutmata. 2. Kannatanute A. K. ja E. K. kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 30. jaanuaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →