Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-22-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. veebruari 1996. a. kohtuotsus L. N.-i hagis U. L.-i, M.-L. P., R. L.-i ja L. V. vastu omandiõiguse tunnis­ta­mi­seks, haldusorganite otsuste ning kinkelepingu kehtetuks tunnis­tamiseks — RT III, 1996, 9, 130

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. veebruaril 1996. a. 3-2-1-22-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, kassaatori L. N. ja tema esindaja vandeadvokaat J. Tedderi, vastustajate U. L.-i ja M.-L. P. ning nende esindaja vandeadvokaat J. Lepiku osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 12. veebruaril 1996. a. L. N.-i kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. novembri 1995. a. otsuse L. N.-i hagis U. L.-i, M.-L. P., R. L.-i ja L. V. vastu omandiõiguse tunnistamiseks, haldusorganite otsuste ning kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks. L. N.-i hagiavalduse kohaselt kuulus tema isale Johannes Ojasoole Harju­maal Jõelähtme vallas Haapse külas talu Nõmme 16, millest ta seoses 1939. a. baaside lepinguga oli sunnitud lahkuma. Harju Maakorralduse Komisjoni 5. detsembri 1944. a. istungi protokolli alusel anti Nõmme 16 talu V. L.-ile kui uusmaasaajale. Harju Rajooni RSN TK 8. oktoobri 1970. a. protokollilise otsusega nr. 17 anti Nõmme 16 maal asuvad hooned tasuta V. L.-i isiklikuks omandiks. Kuusalu küla TSN TK 7. augusti 1972. a. otsuse p. 14 alusel vormis­tati talu hooned V. L.-i abikaasa M. L.-i omandiks. 30. detsembril 1986. a. kinkis M. L. Nõmme 16 hooned kostjatele võrdsetes osades. Juhindudes ORAS §-st 7 lg. 1 p. 2, TsK §-dest 531 lg. 2, 551 lg. 2 ja 5, 561 lg. 1 ning TsÜS §-dest 58, 66 lg. 1, 2, 5, 112 lg. 1, 2 p. 1, 3 ja 170 lg. 2 taotles hageja tunnistada tema omandiõigust Nõmme 16 talu hoonetele, Harju Rajooni RSN TK 8. oktoobri 1970. a. otsuse ja Kuusalu küla TSN TK 7. augusti 1972. a. otsuse p. 14 ning 30. detsembril 1986. a. sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamist. Harju Maakohus jättis 7. juuli 1995. a. otsusega L. N.-i hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus pädev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastama, sest selleks on seadusega kehtestatud teine kord. Hageja nõuded Harju Rajooni TK ja Kuusalu küla TSN TK otuste kehtetuks tunnistamiseks kuuluvad halduskohtu pädevusse. TsKS § 5 lg. 1 p. 1 kohaselt algatab kohus tsiviilasja isiku avalduse alusel, kes taotleb kohtus oma õiguse või vabaduse kaitset. Hageja õigusi ja vabadusi ei ole rikutud, sest ta ei olnud vaidlusaluse vara omanik ega kinkelepingu pool. Apellatsioonkaebuses palus L. N. maakohtu otsuse tühistamist, uue otsuse tegemist ja hagi rahuldamist. Tartu Ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ei pidanud vajalikuks selle põhjendusi korrata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt puudusid apellatsioonkaebuses põhjendused vaidlustamaks maakohtu järeldusi, et õigusvastaselt võõrandatud varale omandiõiguse tunnistamise nõue ei kuulu kohtu pädevusse, kohaliku omavalitsuse otsuste kehtetuks tunnis­tamine kuulub halduskohtu pädevusse ning kinkelepinguga hageja õigusi ei riku­tud ega vabadusi ei piiratud, kuna ta ei ole lepingu pooleks. Kuna hageja esitas kohtu pädevusse mittekuuluvaid nõudeid, ei pidanud kohus andma sisulist hinnangut hageja väidetele ja tõenditele. Kassatsioonkaebuses palub L. N. tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. no­vembri 1995. a. otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaatori väidetel ei põhine kohtulahendid kohtuistungil tuvastatuks loetud asjaoludel ning otsuse langetamisel on seadusi käsitletud ühekülgselt. Vastustajad ei nõustu kaebusega ning leiavad, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kassaator ei ole kaebuses märkinud, millise materiaalõiguse normi kohaldamise õigsust ta vaidlustab või millise protsessiõiguse normi oluline rikkumine tõi kaasa või võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Apellatsioonikohtu seisukoht, et hagejal puudub alus kinkelepingu vaidlustamiseks, on lõppjärelduses õige. Apellatsiooni­kohus jättis aga tähelepanuta, et lisaks pooltele võib kinkelepingu vaidlustada kingitud vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud isik. Harju Maavalitsuse 2. märtsi 1994. a. otsusest nr. 2461 nähtuvalt on hageja tunnistatud õigustatud subjektiks ainult Nõmme 16 talu maa osas. Hoonete osas õigustatud subjektiks tunnistamise kohta ei ole hageja kohtule vastavat otsust esitanud. Õige on apellatsioonikohtu järeldus, et kohus ei pea andma sisulist hinnan­gut hageja väidetele ja esitatud tõenditele maa- või linnakohtu pädevusse mittekuuluvate nõuete osas. Tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-st 2 lg. 2 toimub õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine omandireformi aluste seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alusel ja korras. Rahuldamata tuleb jätta kassaatori taotlus tema vabastamiseks kostjate kasuks väljamõistetud advokaaditasu 11 800 krooni maksmisest, kuna TsKS §-d 54 ja 58 sellist vabastamist ette ei näe. Tulenevalt TsKS § 58 lg. 1 mõttest mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud kulud tema huvide kaitseks asjast osavõtnud advokaadi abi eest. Kostjate poolt advokaadile kassatsioonkaebusele vastulause koostamise ja nende esindamise eest Riigikohtus tasutud 8850 kroo­nist, peab kolleegium vajalikuks kulutuseks 4500 krooni. Juhindudes TsKS §-dest 346 p. 1; 58 lg. 1, kolleegium otsustas: Jätta Tartu Ringkonnakohtu 20. novembri 1995. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista L. N.-ilt advokaadi abi kulude katteks 1125 (üks tuhat üks­sada kakskümmend viis) krooni U. L.-i, 1125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni M.-L. P., 1125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni R. L.-i ja 1125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni L. V. kasuks. Eesistuja J. LUIK Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA