Legislator Case Law & Legislation
12980843 EE

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-21-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. veebruari 1996. a. kohtuotsus M. P. hagis K. T. vastu isaduse fakti tuvastamiseks — RT III, 1996, 9, 129

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-21-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. veebruari 1996. a. kohtuotsus M. P. hagis K. T. vastu isaduse fakti tuvastamiseks — RT III, 1996, 9, 129

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. veebruaril 1996. a. 3-2-1-21-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 12. veebruaril 1996. a. K. T. kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. novembri 1995. a. otsuse M. P. hagis K. T. vastu isaduse fakti tuvastami­seks. Saare Maakohtu 10. märtsi 1992. a. otsusega tuvastati juriidiline fakt, et A. R. tunnistas ennast M. P. isaks. Fakti tuvastamine oli vajalik A. R.-ile kuulunud Kalju talu maade pärimiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. novemb­ri 1994. a. määrusega tühistati K. T. kohtuvigade parandamise avalduse alusel maakohtu otsus ja jäeti avaldus läbi vaatamata, kuna kohus jättis kaasamata asjast huvitatud isikuna K. T. ning asjas oli tekkinud õiguslik vaidlus Mustla-Jaani talu maade osas. 2. jaanuaril 1995. a. esitas M. P. Saare Maakohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada fakt, et A. R. on tunnistanud ennast M. P. isaks. Saare Maa­kohtu 19. mai 1995. a. otsusega hagi rahuldati ja tuvastati juriidiline fakt, et A. R. on M. P. isa. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja K. T. apel­latsioonkaebuse rahuldamata. K. T. palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu 6. novembri 1995. a. otsuse tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kassaatori väide­tel on tegemist ühe ja sama vaidlusobjektiga, mida kõigepealt vaadati läbi eri­menetluse korras ja seejärel hagimenetluse korras. Erimenetluse asja läbivaata­misest Riigikohtu tsiviilkolleegiumis 15. novembril 1994. a. ning hagi­asja läbi­vaatamisest Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis 6. novembril 1995. a. võttis osa kohtunik T. Kollom, mis on vastuolus TsKS § 19 lg. 3 sätetega. Vastustaja leiab, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Kassaatori väited protsessiõiguse normide rikkumise kohta on alusetud, kuna tegemist on erinevate asjadega. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsu­se tühistamiseks. TsKS § 19 lg. 3 kohaselt ei või kohtunik, kes on osa võtnud asja läbivaata­misest kassatsiooniastmes, osa võtta sama asja läbivaatamisest esimese astme kohtus või apellatsioonikohtus. Riigikohtu tsiviilkolleegium vaatas läbi eri­menetluse asjas tehtud kohtuotsuse, tühistas selle protsessinormide rikkumise tõttu ja otsustas jätta avalduse läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohtus vaa­dati läbi hagiasjas tehtud kohtuotsus. Seega pole protsessuaalselt tegemist kohtuniku korduva osavõtuga sama asja läbivaatamisest. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. novembri 1995. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. JÕKS Liikmed L. LAARMAA J. LUIK

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →