Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-2-3-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 1996. a. määrus A. V. hagis A. K. vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest — RT III, 1996, 9, 126

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 14. veebruaril 1996. a. 3-2-2-3-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 5. veebruari 1996. a. A. V. teistmisavalduse alusel Tartu Maakohtu 18. novembri 1991. a. otsuse A. V. hagis A. K. vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust val­dusest. A. J.-ile, hageja A. V. isale, kuulus Tartumaal Võnnu vallas Lääniste külas Sepa nr. 123 talu. 12. jaanuaril 1945. a. tunnistati A. J. rahvavaenlaseks ning -talu võeti temalt ära. Tartu Rajooni TSN TK 1. aprilli 1959. a. otsusega anti ta­lu elumajast kaks tuba ja köök, laut-pesukoda ja saun tasuta O. T. isiklikuks omandiks. Tartu Rajooni RSN TK otsusega nr. 175 14. aprillist 1981. a. anti taluhooned tervikuna O. T. omandiks ja pärast tema surma päris hooned 10. novembril 1983. a. A. K. Tartu Maakohtu 18. novembri 1991. a. otsusega jäeti A. V. hagi A. K. vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest ja A. K. vastu­hagi A. V. vastu remondikulu 15 000 rubla nõudes rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 3 alusel saab tagastada vara füüsilise isiku pahausksest valdusest. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kostja on vara pahauskne omanik ja selleks ei muuda teda ka asjaolu, et O. T. sai hooned tasuta. Teistmisavalduses palutakse kohtuotsus tühistada täiendavate andmete tõttu, mis on saadud Tartu Linnaarhiivist ning vaidlustes 1994. a.—1995. a. Tartu Halduskohtus ilmnesid asjaolud, mis tõendasid O. T. osavõttu avaldaja isa A. J.-i kohtuvälisest represseerimisest ja tema vara õigusvastasest võõran­damisest 1945. a. Seoses muudatustega omandireformi aluste seaduse §-s 12 lg. 3 p. 3 ning uute asjaolude tõttu, mis ei olnud hagejale varem teada, taotleb ta teistmise korras Tartu Maakohtu 18. novembri 1991. a. otsuse tühistamist. Vastustaja, A. K. testamendijärgne pärija, M. K. ei nõustu teistmisaval­dusega. Teistmisavaldus ei ole esitatud uute asjaolude ilmsikstulekul, sest maakohtus asja arutamise ajal oli arutlusel vastustaja pahausksuse küsimus. Kolleegium leidis, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata. TsKS § 350 lg. 2 p. 1 kohaselt on uute asjaolude ilmsikstulekul otsuste ja määruste teistmise aluseks olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla aval­dajale teada. Sama paragrahvi lg. 3 lubab teistmist, kui olulised asjaolud mõju­tasid kohtuotsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Teistmise alusena esitatud Tartu maakonna Võnnu valla täitevkomitee 5. mai 1945. a. istungi protokollist nr. 6 tulenev asjaolu, et istungist võttis osa põllumajanduskomisjoni liikmena O. T., on uus dokument, millega hageja põhjendab kohtuliku arutamise objektiks olnud väidet kostja pahausksuse kohta, kuid see ei ole selline oluline asjaolu, mis ei võinud avaldajale teada olla asja kohtuliku arutamise ajal 1991. a. Protokoll oli arhiivis olemas. Vaidluste kohta 1994. a.—1995. a. Tartu Halduskohtus pole avaldaja dokumente esitanud. Teistmise aluseks ei ole seaduse muutmine. Juhindudes TsKS § 354 lg. 3, kolleegium määras: Jätta A. V. teistmisavaldus Tartu Maakohtu 18. novembri 1991. a. otsuse tühistamiseks rahuldamata. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA