Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-2-2-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 1996. a. määrus A. L.-i hagis S. K. vastu P. S.-i poolt 23. jaanuaril 1992. a. tehtud testamendi kehtetuks tunnistamiseks — RT III, 1996, 9, 125

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 14. veebruaril 1996. a. 3-2-2-2-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa ja kostja esindaja vandeadvokaat A. Kulli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 5. veebruaril 1996. a. S. K. teistmisavalduse alusel Tallinna Linnakohtu 5. oktoobri 1994. a. otsuse A. L.-i hagis S. K. vastu P. S.-i poolt 23. jaanuaril 1992. a. tehtud testamendi kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Linnakohus rahuldas 5. oktoobri 1994. a. otsusega A. L.-i hagi ning tunnistas kehtetuks P. S.-i poolt 23. jaanuaril 1992. a. tehtud testamendi, millega ta pärandas S. K.-le pool mõttelist osa majavaldusest Tallinnas Särgava allee 2 ning kogu majavalduse juurde kuuluva krundi. Otsuse põhjenduste kohaselt oli P. S. invaliid lapseeast ning alates 1967. aas­tast eluaegselt II-grupi invaliid diagnoosiga entsefaliit. Postuumse kohtu­psühhiaatrilise ekspertiisikomisjoni 10. märtsi 1994. a. arvamuse kohaselt ei olnud P. S. 23. jaanuaril 1992. a. võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Teistmisavalduses palub S. K. tühistada linnakohtu otsus ning saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. Uue olulise asjaoluna nimetab avaldaja Tallinna Linnakohtu 25. septembri 1995. a. otsusega A. L.-i hagis J. S.-i vastu ostu-müügilepingu tühistamiseks tuvastatud asjaolu, et P. S. oli selle lepingu sõlmimise ajal 1979. a. otsuse­võimeline isik. Teisi teistmise aluseid avalduses toodud ei ole. Kolleegium leidis, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata. TsKS § 350 kohaselt on uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise aluseks olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui uued asjaolud mõjutasid kohtuotsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Asjaolu, et P. S. 1979. a. ostu-müügilepingu sõlmimise ajal sai aru oma teo tähendusest ja suutis seda juhtida, ei mõjutanud 5. oktoobril 1994. a. kohtu­otsuse tegemist, millega tuvastati tema otsusevõimetus 23. jaanuaril 1992. a. Juhindudes TsKS §-st 354 lg. 3, kolleegium määras: Jätta S. K. teistmisavaldus Tallinna Linnakohtu 5. oktoobri 1994. a. otsuse tühistamiseks rahuldamata. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA