Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-18-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 1996. a. kohtuotsus AS-i Digipress Est. hagis E. B. AS-i vastu 322 887 krooni 25 sendi nõudes — RT III, 1996, 9, 124

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. veebruaril 1996. a. 3-2-1-18-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, kassaatori esindaja vandeadvokaat J. Oja osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 5. veebruaril 1996. a. E. B. AS-i kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkollee­giumi 26. oktoobri 1995. a. otsuse AS-i Digipress Est. hagis E. B. AS-i vastu 322 887 krooni 25 sendi nõudes. AS-i Digipress Est. 7. septembril 1994. a. esitatud hagi kohaselt tellis E. B. AS AS-lt Digipress Est. 1993. a. augustis-septembris reklaamkaaned, reklaam­lehed-blanketid, visiitkaardid. Kuna kostja tähtaegselt — 7. oktoobril 1993. a. — tehtud töö eest ei tasunud, palus hageja temalt välja mõista põhi­võlga 30 898 krooni 30 senti ja viivist 291 988 krooni 93 senti kuni 19. augustini 1994. a. ning kohtukulud. Kostja hagi ei tunnistanud. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes E. B. AS-lt välja põhivõlga ja viivist kokku 61 796 krooni 60 senti ning kohtukulu 3089 krooni 83 senti. AS-lt Digipress Est. mõistis kohus välja riigilõivu 6386 krooni 60 senti riigituludesse. Otsuse põhjenduste kohaselt sai kostja tellitud tööd kätte ning allkirjadega arvetel nr. 155 ja 156 29. detsembrist 1993. a. kinnitas tellitud tööde kätte­saamist, toodete kvaliteeti, maksmisele kuuluvat summat, maksetähtaega ning viivist 3% päevas. Kostja väited, et hageja on segi ajanud E. B. kui füüsilise isiku ja E. B. AS-i kui juriidilise isiku, on vastuolus tema poolt 4. oktoobril 1993. a. Tallinna Politseiprefektuurile esitatud avaldusega, sest avaldus on allkirjastatud E. B. AS-i juhatuse esimehe E. B. poolt. Viivise nõude osas tuleb kohaldada kokkuleppe ajal kehtinud TsK § 82 sätestatud lühendatud aegumise tähtaega ning hageja on õigustatud nõudma viiviseid kuus kuud enne 1. sep­tembrit 1994. a., mil kehtestati hagi aegumise üldiseks tähtajaks 10 aastat. Viivi­se nõue kuulub rahuldamisele 172 päeva eest, ajavahemikus 1. märtsist 1994. a. kuni hageja poolt nõutud ajani 19. augustini 1994. a. summas 129 255 krooni, kuid kuna viivis on ülemäära suur võrreldes võla ja tekkinud kahjuga, kuulub viivise summa vähendamisele põhivõla suuruseni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu 17. mai 1995. a. otsuse osas, millega mõisteti AS-lt Digipress Est. välja riigilõiv, muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. AS-i Digipress Est. apellatsioonkaebus rahuldati ja E. B. AS-i apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja piisavalt põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väide, et E. B. oli hagejale 3. veebruaril 1993. a. maksekorraldusega nr. 1 tasunud 6844 krooni, ei ole asjakohane, sest selle summa tasus füüsiline isik E. B. reklaamtööde eest arve nr. 13 26. jaanua­rist 1993. a. alusel. Vaidlusalused arved nr. 155 ja 156 kannavad 29. septembri 1993. a. kuupäeva ning on esitatud juriidilisele isikule E. B. AS. Kriminaalasja algatamisest keeldumise määruses 4. oktoobrist 1993. a. ei ole leidnud kinnitust, et tellimuse esitas füüsiline isik E. B. oma huvides ning vaidlus on E. B. ja AS-i Digipress Est. vahel. Hagi esitamisel tasus AS Digipress Est. riigilõivu 4000 krooni ning kohus võttis asja menetlusse. Proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga on kostjalt riigilõiv 2553 krooni 90 senti hageja kasuks õigesti välja mõistetud. Kassatsioonkaebuses palus E. B. AS tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 1995. a. otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leidis, et linnakohus ja apellatsioonikohus on rikkunud TsKS § 54 lg. 3 ja § 117 lg. 1, TsÜS § 178 lg. 1 ja TsK § 82 lg. 2 p. 1 nõudeid. Kassaatori väidete kohaselt on kohus oluliselt eksinud materiaalõiguse normide tõlgenda­misel ja rakendamisel. Linnakohus on andnud tsiviilseadustiku üldosa seadusele tagasiulatava jõu ning jätnud arvestamata, et arvete nr. 155 ja nr. 156 alusel viivise nõue oli hagi esitamise ajaks aegunud ning kohus läks vastuollu TsÜS §-i 178 lg. 1 sätestatuga. Puudub kohtumäärus hageja riigilõivu tasumisest vabastamise või riigilõivu vähendamise kohta. Kohus on asunud ekslikult seisu­kohale, et arved nr. 155 ja 156 on lepingud. Arved on fiktiivsed, kuna sama töö eest tasuti ettemaksuna 26. jaanuaril 1993. a. arvega nr. 13 6844 krooni. Linnakohus arutas asja ilma AS-i Digipress Est. esindaja A. I. volikirjata, mis võeti hageja esindajalt alles apellatsioonikohtus. Kohus on E. B. AS-lt advokaaditasu välja mõistnud hoolimata maksedokumendi puudumisest advo­kaaditasu maksmise kohta. Vastuses kassatsioonkaebusele AS Digipress Est. kaebusega ei nõustu. Vastustaja väidete kohaselt ei ole kassaator apellatsioonkaebuses vaidlustanud hagi aegumist, advokaaditasu väljamõistmist ega hageja esindaja volitusi. Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuse juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning tühistatud osas on võimalik teha uus otsus. Ringkonnakohus asus väärale seisukohale, et hageja AS Digipress Est. oli kohtu poolt asja menetlusse võtmisega riigilõivu 6386 krooni ja 60 sendi tasumisest riigituludesse vabastatud. Tulenevalt TsKS §-st 54 lg. 3 on kohtul õigus isikut, lähtudes tema maksejõuetusest, vabastada täielikult või osaliselt kohtukulude tasumisest riigituludesse ainult määrusega. Hageja taotluse kohta riigilõivust vabastamiseks kohus määrust ei teinud. Seega ei ole linnakohus hagejat riigilõivu osalisest tasumisest vabastanud ja nõudis selle osa õigesti kohtuotsusega riigituludesse. Ringkonnakohus ja linnakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et kostjaks on E. B AS. Vaidlusalused arved on esitatud E. B. AS-le. Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses linnakohtu poolt viivise nõude osas aegumise kohaldamise õigsust, hageja esindaja volituse puudumist esimese astme kohtuistungil ja advokaaditasu väljamõistmist otsusega. TsKS § 336 lg. 1 kohaselt kassatsioonikohus kontrollib kassatsioonkaebuse alusel, kas apellat­sioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme. Seetõttu kassatsioonkaebuse eeltoodud väited ei saa olla ringkonnakohtu otsuse kontrollimise aluseks kassatsiooniastmes, sest need ei olnud ringkonnakohtus arutluse objektiks. Juhindudes TsKS § 346 p. 4, kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 26. oktoobrist 1995. a. osas, millega tühistati Tallinna Linnakohtu 17. mai 1995. a. otsus AS-lt Digipress Est. riigituludesse riigilõivu 6386 krooni ja 60 sendi sissenõudmiseks ja sisse nõuda AS-lt Digipress Est. riigilõivu 6386 (kuus tuhat kolmsada kahek­sakümmend kuus) krooni ja 60 senti riigituludesse. Muus osas jätta otsus muutmata. E. B. AS kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada E. B. AS-le 12. novembril 1995. a. makstud kautsjon 618 (kuus­sada kaheksateist) krooni. Eesistuja J. LUIK Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA