Legislator Case Law & Legislation
12980723 EE

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-2-1-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. veebruari 1996. a. määrus A. A. avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks — RT III, 1996, 9, 122

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-2-1-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. veebruari 1996. a. määrus A. A. avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks — RT III, 1996, 9, 122

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 7. veebruaril 1996. a. 3-2-2-1-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, L. Kauksi esindaja vandeadvokaat S. Musta osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. jaanuaril 1996. a. L. K. teistmisavalduse alusel Riigikohtu 3. novembri 1995. a. määrusele L. K. kohtuvigade parandamise avalduses Lääne-Viru Maakohtu 30. oktoobri 1993. a. otsusele A. A. avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks. 8. novembril 1993. a. esitatud avalduses palus A. A. tuvastada juriidilise fakti, et Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Võhma külas asuva Tõnurahva nr. 7 talu hooned koos 43 ha maaga ostis J. A. 1939. a. E. T.-lt. Juriidilise fakti tuvastamist oli vaja õigusvastaselt võõrandatud vara tagasinõudmiseks. Avaldus esitati TsKS §-de 253 p. 1, 254, 255 lg. 2 p. 2 ja 256 alusel. Lääne Viru Maakohtu 30. novembri 1993. a. otsusega avaldus rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kuulus Tõnurahva talu J. ja E. N.-ile. 1925. a. asus sellesse tallu rentnikuna elama avaldaja isa J. A., kes ostis 1939. a. talu­hooned koos maaga, makstes selle eest E. T.-le (end. N.) 750 000 senti. Sugu­laste vahel kirjalikku ostu-müügilepingut ei sõlmitud. Omandireformi õigus­tatud subjektiks talumaade osas tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne-Virumaa komisjoni 10. augusti 1993. a. otsusega E. T. tütar R. N., kes suri 10. novembril 1992. a. Riigikohtule 7. juunil 1995. a. esitatud kohtuvigade parandamise avalduses palus E. T. tütar L. K. maakohtu otsuse tühistada. Kohus kohaldas valesti 1939. a. kehtinud Balti Eraseadust, mille §-de 812 ja 814 kohaselt loeti vara omanikuks vaid seda isikut, kes oli vara valdajana kantud kinnistusraamatusse. Selleks isikuks oli kuni vara õigusvastaselt võõrandamiseni E. T. Kohus jättis protsessi kaasamata R. N.-i pärijad — neli õde, kes on asjast huvitatud isikud. Riigikohus jättis L. K. avalduse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on protsessiosaliseks ka asjast huvitatud isikud (TsKS § 63), kuid selliseks isikuks olemine peab olema seaduse nõuete kohaselt kinnitatud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p. 17 (EV Vm. 13.07.1993. a.) kohaselt, kui omandireformi õigustatud subjekt sureb, siis läheb talle kuulunud nõudeõigus pärimisele tsiviilõiguse normide kohaselt. Pärandi vastuvõtmine peab olema notariaalselt tõendatud. Sellist dokumenti oma nõudeõiguse (asjast huvitatud isikuks olemise) kohta ei ole L. K. kohtule esitanud. Teistmisavalduses palub L. K. Riigikohtu 3. novembri 1995. a. määruse TsKS § 350 lg. 2 p. 1 alusel uuesti läbi vaadata ning Lääne-Viru Maakohtu 30. novembri 1993. a. otsuse tühistada, kuna uue asjaoluna on ilmnenud, et Tallinna Notaribüroo notar on 13. novembril 1995. a. välja andnud tõendi selle kohta, et L. K., H.-H. T. ja H.-J. N. on 10. novembril 1992. a. surnud R. N.-i pärijad. Vastustaja A. A. leiab, et teistmisavaldus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata. Kolleegium leiab, et notari tõend, millest nähtuvalt on L. K. 13. veebruaril 1995. a. esitanud notarile avalduse 10. novembril 1992. a. surnud R. N.-i päran­di vastuvõtmise kohta, ei anna alust Riigikohtu 3. novembri 1995. a. määruse teistmiseks. Vastavalt TsKS §-le 350 lg. 2 p. 1 on otsuste ja määruste teistmise aluseks ilmsikstulnud uued olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Avalduse pärandi vastuvõtmiseks oli L. K. esitanud juba 13. veebruaril 1995. a. Küll aga kinnitab see tõend asjaolu, et L. K. R. N.-i pärijana on asjast huvitatud isikuks ülalnimetatud erimenetlusasjas. Kuna Riigikohus jättis L. K. kohtuvigade parandamise avalduse rahulda­mata asjast huvitatud isikuks olemist kinnitava tõendi puudumise tõttu, avalduse põhjendatust kontrollimata, siis on L. K.-l õigus avaldus maakohtu otsuses kohtuvigade parandamiseks esitada teistkordselt. Juhindudes TsKS §-st 354, kolleegium määras: Jätta L. K. teistmisavaldus rahuldamata. Eesistuja J. LUIK Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →