Viimsi Vallavolikogu — Viimsi valla ametiasutuste struktuur, teenistujate koosseis ja töö tasustamise kord — KO, 105, 1508

Määrus kehtestatakse «Avaliku teenistuse seaduse» § 11 lõike 1, «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punktide 19, 21, 35 ja 36 ning lõike 3 alusel, juhindudes Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 1996. a määrusest nr 50 «Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetuste kehtestamine». 1. peatükk VIIMSI VALLA AMETIASUTUSTE STRUKTUUR JA TEENISTUJATE KOOSSEIS § 1. Viimsi valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine Viimsi valla ametiasutuste struktuur ja teenistujate koosseis kinnitatakse vastavalt määruse lisale 1. § 2. Vallavalitsusele õiguste andmine Vallavalitsus võib aasta jooksul teha muudatusi ametiasutuste (v.a vallavolikogu kantselei) struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 2. peatükk VIIMSI VALLA AMETIASUTUSTE TEENISTUJATE TÖÖ TASUSTAMISE KORD 1. jagu Palgapoliitika § 3. Palgapoliitika põhimõtted (1) Viimsi valla ametiasutuste palgapoliitika on ühtne. Töö tasustamise praktika peab toetama Viimsi kohaliku omavalitsuse mainet atraktiivsest tööandjast ja aitama värvata, säilitada ja motiveerida võimalikult kõrge tasemega vallateenistujaid. (2) Töö tasustamine peab olema seaduslik, lähtuma riigi ja Viimsi valla õigusaktidest. (3) Töö tasustamise põhimõtted peavad toetama Viimsi kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete efektiivset elluviimist ja olema avalikud. (4) Vallavalitsuse eesmärgiks on maksta teenistujatele nende töö eest adekvaatset tasu, mis oleks Viimsi tööjõuturu keskmisel tasemel. (5) Töö tasustamise süsteem peab olema motiveeriv ja suurendama teenistujate huvi täiendõppeks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks. (6) Töö tasustamise põhimõtted peavad olema võrdsed kõigile teenistujatele ning töö tasustamise süsteem turvaline. (7) Arvestades teenistuja töösaavutusi, kvalifikatsiooni ja kompetentsust tugineb palgakorraldus peamiselt ametikohale. (8) Vallateenistujaid tasustatakse rahaliselt, makstes palka, mis tagaks nende arvestatava elukvaliteedi ja võimaldaks pidevat enesearendamist. (9) Palk koosneb kindla suurusega ametipalgast, töötulemustel põhinevatest lisatasudest ja preemiatest. Põhilise osa palgast moodustab ametipalk. (10) Tööandja soodustuste rakendamisel lähtutakse põhimõttest, et osaliselt toetatakse teenistujate tööga otseselt seotud vajaduste rahuldamist (koolitus-, transpordi- või sidekulude hüvitamine), tervise ja töövõime säilimist ning sotsiaalsete garantiide tagamist. (11) Vallavalitsus peab tagama töö tasustamiseks valla eelarves ettenähtud vahendite efektiivse kasutamise, mis võimaldab palgasüsteemi käigushoidmise pikema aja jooksul. 2. jagu Töö tasustamise süsteemi ülesehitus ja rakendamine § 4. Üldsätted (1) Valla ametiasutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu, samuti kinnitab vallavolikogu ametiasutuse põhimääruse ja teeb selles muudatusi. (2) Valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine on vallavolikogu ainupädevuses. (3) Valla ametiasutuste (v.a vallavolikogu kantselei) struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsus. Vallavolikogu kantselei struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavolikogu esimees. (4) Ametnike ametikohtade nimetuste rakendamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetustest ning ametinimetuse kuuluvusest vastavasse ametinimetuste põhigruppi. (5) Vallavolikogu kinnitab ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu (näidates selles ära ametiasutuste struktuuri, teenistujate ametikohtade arvu ning ametikohtade kuuluvuse vastavasse ametinimetuste põhigruppi) järgnevaks aastaks üldjuhul samaaegselt valla eelarve kinnitamisega. (6) Lähtudes vallavolikogu poolt kinnitatud ametiasutuste struktuurist ja teenistujate koosseisust, teenistujate palgamääradest kinnitab vallavolikogu esimees vallavolikogu kantselei osas ning vallavanem teiste valla teenistujate osas teenistujate koosseisunimestikud koos ametikohtade ametipalkadega, vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud palgamääradele (koefitsientidele). (7) Ametniku teenistusest vabastamisel ja abiteenistujaga töölepingu lõpetamisel lähtutakse hüvituste maksmisel riigi ning valla õigusaktidest. (8) Vallaametnike sotsiaalsed garantiid kehtestab vallavolikogu. § 5. Töö tasustamise süsteemi ülesehitus (1) Teenistujate ametikohad on tulenevalt «Avaliku teenistuse seadusest» jagatud ametnikeks ja abiteenistujateks järgmiselt: 1) ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik; 2) abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (2) Ametnike ametikohad on jaotatud ametinimetuste alusel põhigruppidesse: 1) juhid; 2) nõunikud; 3) vanemametnikud; 4) nooremametnikud. (3) Ametinimetus tuleneb ametikoha kirjeldusest ning ametikohal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, mis ametnike puhul (v.a vallavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikud) kajastatakse ametijuhendites. (4) Teenistujate töö tasustamise aluseks on koefitsient vallavanema ametipalgast. Vallavolikogu kehtestab igale ametnike põhigrupile koefitsiendi alam- ja ülemmäära. Teenistuja ametipalga määrab vallavanem teenistuja otsese juhi ettepanekul, võttes aluseks koefitsientide vahemiku selles ametnike põhigrupis, kuhu ametnik kuulub. (5) Kuupalgamäärade muutmine, arvestades tarbijahinnaindeksi muutumist ning muudatusi Viimsi tööjõuturul, otsustatakse üldjuhul samaaegselt järgmise aasta valla eelarve koostamise põhimõtetega ning teenistujate palgamäärad esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks koos järgmise aasta Viimsi valla ametiasutuste teenistujate töö tasustamise korraga. § 6. Töö tasustamise süsteemi rakendamine (1) Töötasu planeerimisel võetakse aluseks ametikohtadele kinnitatud palgamäärad ning neile vastavad kuupalgamäärad, mille järgi arvutatud töötasu suurendatakse teatud protsendi võrra lisatasude, preemiate ja toetuste maksmiseks, samuti nähakse ette vahendid erakorralisteks sündmusteks. (2) Palk on tasu, mida makstakse teenistujatele töö eest. Palk koosneb ametipalgast (põhipalgast) ja teenistujale makstavatest lisatasudest ning preemiatest. (3) Ametipalk on kuupalgamäära alusel arvutatud palk, mis määratakse teenistujale tulenevalt tema ametikohast ja ametikohale ettenähtud palgamäärast ning mida on teenistujal õigus saada alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. (4) Teenistujale võib maksta lisatasusid, preemiaid ja ühekordseid toetusi eelarves ettenähtud töötasuvahendite piires. (5) Lisatasu on tasu, mida makstakse teenistujale lisaks ametipalgale täiendavate tööülesannete täitmise (sh puuduva ametniku ülesannete täitmise), nõutavast tulemuslikuma töö (edaspidi - tulemusliku töö) eest või muudel seaduses ettenähtud juhtudel. (6) Lisatasu tulemusliku töö eest on ametniku kvalifikatsioonist, võimekusest, kogemustest, oskustest ja tehtud töö kvaliteedist tulenev palgaosa. (7) Tulemuspreemia on tasu, mida makstakse teenistujale eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamisel. (8) Lisatasu tulemusliku töö eest, preemiat ja puhkusetoetust ei maksta teenistujale distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal. (9) Puhkusetoetust makstakse teenistujale kuni ühe kuu ametipalga ulatuses. Üldjuhul makstakse puhkusetoetus välja koos kollektiivpuhkuse puhkusetasu väljamaksmisega Juhul kui teenistuja ei puhka kollektiivpuhkuse ajal, makstakse puhkusetoetus välja muul ajal vallavanema käskkirja alusel. Puhkusetoetust makstakse esimesel tööaastal proportsionaalselt töötatud ajale. Esimese tööaasta piirangut ei rakendata ametnikule, kes vabastati eelmiselt ametikohalt valla ametiasutuses seoses tema valimise või nimetamisega teisele ametikohale muus valla ametiasutuses või toimus vabastamine seoses teenistustähtaja möödumisega. (10) Katseajal võib teenistujale määrata tema ametikohal ettenähtud ametipalgast madalama ametipalga. Ametipalga määramise sama põhimõtet võib rakendada kuue kuu jooksul ka määratud ajaks teenistusse võetud ajutiselt äraoleva ametniku asendajale ja teisele ametikohale üleviidud ametnikule. Katseajal preemiat üldjuhul ei maksta. (11) Teenistujate koolituskuludeks nähakse valla eelarves ette vahendid kuni ühe kuu ametipalga suuruses summas iga teenistuja kohta. § 7. Puuduva ametniku ülesannete täitmine (1) Puuduva ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik võib ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks edasilükkamatutel juhtudel, kui ametiasutuse normaalne töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja või kohusetäitja teenistusse võtmine ei ole võimalik või otstarbekas: 1) jagada puuduva ametniku ülesanded teiste ametnike vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest; 2) panna puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule, vabastades viimase tema ülesannete täitmisest; 3) panna puuduva ametniku ülesanded osaliselt teisele ametnikule, vabastamata teda oma ülesannete täitmisest. (2) Ametnik võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesannete ajutisest täitmisest keelduda, kui nende täitmine on talle tervise tõttu vastunäidustatud või eeldab kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust kui see, mis on antud teenistujal. (3) Ametnik ei või käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel samas ametiasutuses puuduva ametniku ülesandeid täita üle kahe kuu kalendriaastas. Kui puuduvat ametnikku asendab tema koosseisuline asetäitja või kui isik on andnud kirjaliku nõusoleku puuduva ametniku ülesannete täitmiseks pikema perioodi vältel, siis seda tähtaega ei kohaldata. (4) Ametnikele, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 alusel asendavad puuduvat ametnikku, makstakse lisaks nende enda palgale lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt neile pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale. Lisatasu määrab ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik. (5) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 2 alusel asendab puuduvat ametnikku, makstakse puuduva ametniku ametipalka, kui see on tema ametipalgast suurem, ja lisatasusid, millele asendajal on õigus. Kui puuduva ametniku ametipalk on asendaja ametipalgast väiksem, säilitatakse asendajale tema senine palk. (6) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 3 alusel asendab puuduvat ametnikku, makstakse lisaks tema enda palgale lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt temale pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale. Lisatasu määrab ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik. § 8. Lisatasu teenistusaastate eest (1) Lisatasu maksmise aluseks teenistusaastate eest on «Avaliku teenistuse seaduse» paragrahvi 37 lõige 2: 1) alates 5-aastasest teenistusstaažist 5% palgamäärast; 2) 10-15-aastase teenistusstaaži korral 10% palgamäärast; 3) alates 15-aastasest teenistusstaažist 15% palgamäärast. (2) Lisatasu makstakse kõigile teenistujatele sellest päevast, kui neil tekib õigus nimetatud lisatasule. (3) Lisatasu teenistusaastate eest makstakse ka vallavolikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ning palgalisele vallavalitsuse liikmele ilma vallavolikogu täiendava sellekohase otsuseta. § 9. Lisatasu akadeemilise kraadi eest (1) Lisatasu maksmise aluseks ametnikule on «Avaliku teenistuse seaduse» paragrahv 38: 1) magistrikraadi eest 10% ametipalgast, kui ametnik on esitanud magistrikraadi olemasolu tõendava dokumendi; 2) kui ametnik omab rohkem kui üht magistrikraadi, siis makstakse talle iga kraadi eest 10% ametipalgast, kuid kokku mitte rohkem kui 20% ametipalgast; 3) doktorikraadi eest 20% palgamäärast, kui ametnik on esitanud akadeemilise kraadi olemasolu tõendava dokumendi; 4) kui ametnik omab rohkem kui üks doktorikraad, siis makstakse talle iga kraadi eest 15% ametipalgast, kui kokku mitte rohkem kui 30% ametipalgast; (2) Lisatasu akadeemilise kraadi eest makstakse ka vallavolikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ning palgalisele vallavalitsuse liikmele ilma vallavolikogu täiendava sellekohase otsuseta. § 10. Vallaametnike sotsiaalsed garantiid (1) Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitust, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 1) 3 kuni 6 aastat – kahekuuametipalgaulatuses; 2) 6 kuni 10 aastat – kolmekuuametipalgaulatuses; 3) üle 10 aasta – neljakuuametipalgaulatuses. (2) Ametniku teenistusest vabastamisel vanuse tõttu makstakse talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtud hüvitusele, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 1) 3 kuni 6 aastat – ühekuuametipalgaulatuses; 2) 6 kuni 10 aastat – kahekuuametipalgaulatuses; 3) üle 10 aasta – kolmekuuametipalgaulatuses. (3) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitustele. (4) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust ametniku pärijale kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. Toetust ei maksta juhul, kui pärijaks on riik või kohalik omavalitsus. (5) Ametnikule võib maksta hüvitust teenistusest vabastamisel kuni kuue kuu ametipalga ulatuses vallavalitsuse korralduse alusel. (6) Käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. (7) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes ettenähtud toetust makstakse 6. lõikes sätestatud teenistusajast lühema teenistusaja korral riikliku matusetoetuse summa ulatuses. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 5 ettenähtud hüvituste ja toetuste maksmiseks eraldatakse täiendavad rahalised vahendid valla reservfondist ning hüvituse maksmine vormistatakse ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga. 3. jagu Juhtide töö tasustamine § 11. Valla tippjuhtide töö tasustamine (1) Valla tippjuhtide töö tasustamise aluseks on valla tippjuhtide palgamäärad. (2) Valla tippjuhid on: 1) vallavolikogu esimees ja aseesimees; 2) palgalised vallavalitsuse liikmed; 3) mittepalgaline valitsuse liige. § 12. Valla tippjuhtide ametisse valimine või nimetamine ning ametist vabastamine (1) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valib vallavolikogu oma volituste ajaks. (2) Vallavanema valib valla põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras vallavolikogu oma volituste ajaks. Vallavanema vabastab ametist vallavolikogu. (3) Palgalise vallavalitsuse liikme nimetab ametisse vallavolikogu vallavanema esildisel vallavanema volituste ajaks. Palgalise vallavalitsuse liikme vabastab ametist vallavolikogu. (4) Vallavalitsuse liikme kinnitab vallavanema esildisel vallavolikogu vallavanema volituste ajaks. Vallavalitsuse liikme vabastab vallavalitsuse liikme kohustest vallavolikogu. § 13. Valla tippjuhtide töötasu määramine (1) Töötasu või hüvituse määramine on vallavolikogu ainupädevuses. (2) Vallavolikogu võib määrata ametipalga vallavolikogu esimehele või ühele aseesimehele. Kui palgaline on vallavolikogu esimehe koht, määratakse aseesimehele hüvituseks 50% aseesimehe ametikohale ettenähtud ametipalgast. Kui palgaline on aseesimehe koht, makstakse esimehele hüvitust 50% esimehe ametikohale ettenähtud ametipalgast. Kui puudub palgaline vallavolikogu esimehe ja aseesimehe ametikoht, võib vallavolikogu esimehele ja aseesimehele maksta hüvitust 50% vastavalt esimehe või aseesimehe ametikohale ettenähtud ametipalgast. (3) Vallavolikogu määrab vallavanema ja palgalise vallavalitsuse liikme ametipalga. (4) Vallavalitsuse liikmele, kes ei ole palgaline, makstakse hüvitust. Hüvitus määratakse kindla rahalise suurusena või koefitsiendina vallavanema ametipalgast. (5) Lisatasu ja preemiat võib vallavolikogu määrata töötulemuste põhjal, mis vormistatakse eraldi vallavolikogu otsusega. (6) Ametipalk ja hüvituse suurus vaadatakse läbi üldjuhul üks kord aastas samaaegselt järgmise aasta valla eelarve kinnitamisega. (7) Puhkusetoetust makstakse palgalisele tippjuhile kuni ühe kuu ametipalga ulatuses seoses põhipuhkusega ilma vallavolikogu täiendava sellekohase otsuseta. (8) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõikidele teenistujatele ühesugustel alustel, makstakse ka vallavolikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ning palgalisele vallavalitsuse liikmele ilma vallavolikogu täiendava sellekohase otsuseta. § 14. Valla tippjuhtide transpordi- ja sidekulude hüvitamine Ametnikule hüvitatakse: 1) ametiauto kasutamise või isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema käskkirjaga ning vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas, v.a vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kulude hüvitamise piirmäär); 2) mobiiltelefoni kasutamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema käskkirjaga ja vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas, v.a vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kulude hüvitamise piirmäär). § 15. Valla tippjuhtide sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja vallavolikogu poolt ametisse nimetatud palgalisele vallavalitsuse liikmele võib vallavolikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse vallavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud hüvituste maksmiseks eraldatakse täiendavad rahalised vahendid valla reservfondist ning hüvituse maksmine vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 16. Valla juhtide töö tasustamine (1) Valla juhtide töö tasustamise aluseks on valla juhtide palgamäärad. (2) Valla juhid on: 1) vallasekretär; 2) vallavalitsuse ameti (struktuuriüksuse) juhataja (edaspidi - ameti juhataja); 3) vallavolikogu kantselei juhataja. § 17. Valla juhtide ametisse nimetamine ja ametist vabastamine (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (2) Ameti juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. Vallavanema ettepanekul vaadatakse ameti juhataja ametisse nimetamise või ametist vabastamise küsimus eelnevalt läbi vallavalitsuse istungil ja otsus vormistatakse protokollilise otsusena, mille alusel nimetab ameti juhataja ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (3) Vallavolikogu kantselei juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavolikogu esimees. § 18. Valla juhtide töötasu määramine (1) Vallasekretäri ametipalga määrab vallavanem. Ametipalga määramine vormistatakse vallavanema käskkirjaga vallasekretäri ametisse nimetamisel või ametipalga muutumisel. Samuti vormistatakse vallavanema käskkirjaga kõik teised vallasekretäri töö tasustamist käsitlevad haldusaktid (lisatasu, preemia, toetus jmt). (2) Ameti juhataja ametipalga määramiseks teeb ettepaneku abivallavanem, kellele ameti juhataja allub. Ametipalga määramine vormistatakse vallavanema käskkirjaga ameti juhataja ametisse nimetamisel või ametipalga muutumisel. Samuti vormistatakse vallavanema käskkirjaga kõik teised ameti juhataja töö tasustamist käsitlevad haldusaktid (lisatasu, preemia, toetus jmt). (3) Vallavolikogu kantselei juhataja ametipalga määrab vallavolikogu esimees. (4) Ametipalga määramisel lähtutakse ametikohal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, juhtimise ulatusest ning ametniku vastutuse määrast. (5) Valla juhi ametikoht eeldab üldjuhul kõrgharidust, vallasekretäri ametikohal on nõutav juriidiline kõrgharidus. (6) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib määrata ametnikule kinnitatud töötasuvahendite piires lisatasu tulemusliku töö eest, täiendavate tööülesannete täitmise eest ja muid seadusest tulenevaid lisatasusid: 1) lisatasu tulemusliku töö eest määratakse arenguvestluse põhjal; 2) lisatasu määramisel täiendavate tööülesannete täitmise eest tuleb käskkirjas näidata milliste tööülesannete täitmise eest see on määratud. (7) Ametipalk ja lisatasu tulemusliku töö eest vaadatakse läbi üks kord aastas iga-aastase arenguvestluse põhjal. Selle alusel võib järgmisel aastal tõsta ametniku ametipalka või määrata talle lisatasu tulemusliku töö eest, samuti muuta või ära jätta talle varem määratud lisatasu. (8) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib määrata ametnikule kinnitatud töötasuvahendite piires preemiaid ja toetusi. (9) Tulemuspreemiat makstakse eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamise eest. Tulemuspreemiat võib maksta ühekordse töötulemuse või teatud perioodi töötulemuste hindamise alusel. (10) Preemia ja toetuse maksmisel tuleb käskkirjas näidata maksmise põhjus. (11) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõikidele teenistujatele ühesugustel alustel, makstakse samadel alustel ka valla juhile ning see vormistatakse ettenähtud korras käskkirjaga. (12) Puhkusetoetust makstakse ametnikele kuni ühe kuu ametipalga ulatuses seoses põhipuhkusega. § 19. Valla juhtide transpordi- ja sidekulude hüvitamine Ametnikule võib hüvitada: 1) ametiauto kasutamise või isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema käskkirjaga ning vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas, v.a vallavolikogu kantselei juhataja kulude hüvitamise piirmäär); 2) mobiiltelefoni kasutamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema käskkirjaga ja vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas, v.a vallavolikogu kantselei juhataja kulude hüvitamise piirmäär). 4. jagu Teiste ametnike töö tasustamine § 20. Nõunike töö tasustamine (1) Nõunike töö tasustamise aluseks on nõunike palgamäärad. (2) Nõunike põhigruppi kuuluvad: 1) vallavanema nõunikud; 2) muud nõunikud. § 21. Nõunike ametisse nimetamine ja ametist vabastamine (1) Vallavanema nõuniku nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. Vallavanema nõunik allub vallavanemale. (2) Muud nõunikud kuuluvad vallakantselei või vallavalitsuse ameti (struktuuriüksuse) koosseisu. Muu nõuniku nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem vallasekretäri või ameti juhataja ettepanekul, tulenevalt sellest, kelle alluvusse nõunik kuulub. § 22. Nõunike töötasu määramine (1) Nõuniku ametipalga määrab vallavanem. Ametipalga määramine vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Samuti vormistatakse vallavanema käskkirjaga kõik teised nõuniku töö tasustamist käsitlevad haldusaktid (lisatasu, preemia, toetus jmt). (2) Ametipalga määramisel lähtutakse ametikohal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, tegevuse ulatusest ja vastutuse määrast, mis kajastatakse ametijuhendis. (3) Nõuniku ametikoht eeldab üldjuhul kõrgharidust. (4) Vallavanem võib määrata ametnikule kinnitatud töötasuvahendite piires lisatasu tulemusliku töö eest, täiendavate tööülesannete täitmise eest ja muid seadusest tulenevaid lisatasusid: 1) lisatasu tulemusliku töö eest määratakse vahetu ülemuse ettepanekul arenguvestluse põhjal; 2) lisatasu määramisel täiendavate tööülesannete täitmise eest tuleb käskkirjas näidata, milliste tööülesannete täitmise eest see on määratud. (5) Ametipalk ja lisatasu tulemusliku töö eest vaadatakse läbi üks kord aastas vahetu ülemuse ettepanekul iga-aastase arenguvestluse põhjal. Selle alusel võib järgmisel aastal tõsta nõuniku ametipalka või määrata talle lisatasu tulemusliku töö eest, samuti muuta või ära jätta talle varem määratud lisatasu. (6) Vallavanem võib määrata nõunikule kinnitatud töötasuvahendite piires preemiaid ja toetusi. (7) Tulemuspreemiat makstakse eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamise eest. Tulemuspreemiat võib maksta ühekordse töötulemuse või teatud perioodi töötulemuste hindamise alusel. (8) Preemia ja toetuse maksmisel tuleb käskkirjas näidata maksmise põhjus. (9) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõikidele teenistujatele ühesugustel alustel, makstakse ka nõunikule ning see vormistatakse ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga. (10) Puhkusetoetust makstakse ametnikele kuni ühe kuu ametipalga ulatuses seoses põhipuhkusega. § 23. Nõunike transpordi- ja sidekulude hüvitamine Ametnikule võib hüvitada: 1) isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema käskkirjaga ning vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas, v.a vallavolikogu kantselei ametniku kulude hüvitamise piirmäär); 2) mobiiltelefoni kasutamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema käskkirjaga ja vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas, v.a vallavolikogu kantselei ametniku kulude hüvitamise piirmäär). § 24. Vanem- ja nooremametnike töö tasustamine (1) Vanem- ja nooremametnike töö tasustamise aluseks on vanem- ja nooremametnike palgamäärad. § 25. Vanem- ja nooremametnike ametisse nimetamine ja ametist vabastamine Vanem- ja nooremametniku nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem vallasekretäri või ameti juhataja ettepanekul, tulenevalt sellest, kelle alluvusse ametnik kuulub. § 26. Vanem- ja nooremametnike töötasu määramine (1) Ametniku ametipalga määrab vallavanem. Ametipalga määramine vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Samuti vormistatakse ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga kõik teised ametniku töö tasustamist käsitlevad haldusaktid (lisatasu, preemia, toetus jmt). (2) Ametipalga määramisel lähtutakse ametikohal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest ja vastutuse määrast, mis kajastatakse ametijuhendis. (3) Pearaamatupidaja ametikohal on nõutav kõrgharidus, arvestatav töökogemus ja süvateadmised ametikoha valdkonnas. (4) Juristi ametikohal on nõutav juriidiline kõrgharidus või selle omandamine lähiajal. (5) Vallavanem võib määrata ametnikule kinnitatud töötasuvahendite piires lisatasu tulemusliku töö eest, täiendavate tööülesannete täitmise eest ja muid seadusest tulenevaid lisatasusid: 1) lisatasu tulemusliku töö eest määratakse vahetu ülemuse ettepanekul arenguvestluse põhjal; 2) lisatasu määramisel täiendavate tööülesannete täitmise eest tuleb käskkirjas näidata milliste tööülesannete täitmise eest see on määratud. (6) Ametipalk ja lisatasu tulemusliku töö eest vaadatakse läbi üks kord aastas vahetu ülemuse ettepanekul iga-aastase arenguvestluse põhjal. Selle alusel võib järgmisel aastal tõsta ametniku ametipalka või määrata talle lisatasu tulemusliku töö eest, samuti muuta või ära jätta talle varem määratud lisatasu. (7) Vallavanem võib määrata ametnikule kinnitatud töötasuvahendite piires preemiaid ja toetusi. (8) Tulemuspreemiat makstakse eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamise eest. Tulemuspreemiat võib maksta ühekordse töötulemuse või teatud perioodi töötulemuste hindamise alusel. (9) Preemia ja toetuse maksmisel tuleb käskkirjas näidata maksmise põhjus. (10) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõikidele teenistujatele ühesugustel alustel, makstakse ka vanem- ja nooremametnikule ning see vormistatakse vallavanema käskkirjaga. (11) Puhkusetoetust makstakse ametnikele kuni ühe kuu ametipalga ulatuses seoses põhipuhkusega. § 27. Vanem- ja nooremametnike transpordi- ja sidekulude hüvitamine Ametnikule võib hüvitada: 1) isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema käskkirjaga ning vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas, v.a vallavolikogu kantselei ametniku kulude hüvitamise piirmäär); 2) mobiiltelefoni kasutamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema käskkirjaga ja vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas, v.a vallavolikogu kantselei ametniku kulude hüvitamise piirmäär). 5. jagu Abiteenistujate ja koosseisuväliste ametnike töö tasustamine § 28. Üldsätted (1) Abiteenistujate ja koosseisuväliste ametnike töö tasustamise aluseks on abiteenistujate ja koosseisuväliste ametnike palgamäärad. (2) Abiteenistujad on: 1) koristajad; 2) bussijuht. § 29. Töölepingu sõlmimine ja selle lõpetamine Töölepingu abiteenistujaga ja koosseisuvälise ametnikuga sõlmib ja lõpetab vallavanem. § 30. Abiteenistuja ja koosseisuvälise ametniku töötasu määramine (1) Vallavanem määrab abiteenistuja ja koosseisuvälise ametniku ametipalga ning see fikseeritakse töölepingus. Kõik abiteenistuja ja koosseisuvälise ametniku töö tasustamise tingimuste muudatused kajastatakse töölepingu muudatustes. Vallavanema käskkirjaga vormistatakse abiteenistujale ja koosseisuvälisele ametnikule makstavad ühekordsed lisatasud, preemiad ja toetused. (2) Ametipalga määramisel lähtutakse ametikohal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, töö keerukusest ja vastutuse määrast. (3) Ametipalk vaadatakse läbi üks kord aastas abiteenistuja ja koosseisuvälise ametniku vahetu ülemuse ettepanekul. (4) Vallavanem võib määrata abiteenistujale ja koosseisuvälisele ametnikule kinnitatud töötasuvahendite piires lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest, mis ei kuulu abiteenistuja ja koosseisuvälise ametniku tööülesannete hulka ja muid seadusest tulenevaid lisatasusid. (5) Vallavanem võib määrata abiteenistujale ja koosseisuvälisele ametnikule kinnitatud töötasuvahendite piires preemiaid ja toetusi. (6) Tulemuspreemiat makstakse eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamise eest. Tulemuspreemiat võib maksta ühekordse töötulemuse või teatud perioodi töötulemuste hindamise alusel. (7) Preemia ja toetuse maksmisel tuleb käskkirjas näidata maksmise põhjus. (8) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõikidele teenistujatele ühesugustel alustel, makstakse ka abiteenistujale ja koosseisuvälisele ametnikule ning see vormistatakse vallavanema käskkirjaga. (9) Puhkusetoetust makstakse abiteenistujale ja koosseisuvälisele ametnikule kuni ühe kuu ametipalga ulatuses seoses põhipuhkusega. 6. jagu Viimsi valla ametiasutuste teenistujate palgamäärade kinnitamine § 31. Palgaastmestikud Viimsi valla ametiasutuste teenistujate palgamäärad 2008. aastal kinnitatakse vastavalt määruse lisale 2. 3. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 32. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 23.01.2007.a määrus nr 4. § 33. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavolikogu kantseleis. (2) Määruse lisas 2 kinnitatud palgamäärasid rakendada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2008.a. Volikogu esimees Aarne JÕGIMAA