Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-13-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. jaanuari 1996. a. kohtuotsus N. M.-i hagis V. S.-i vastu pärandvara poole maksumuse nõudes — RT III, 1996, 8, 118

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril 1996. a. 3-2-1-13-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, kostja V. S.-i osavõtul ja tõlk L. Lombi juuresolekul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 22. jaanuaril 1996. a. N. M.-i kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 1995. a. otsuse N. M.-i hagis V. S.-i vastu pärandvara poole maksu­muse nõudes. Narva Linnakohtu 14. juuni 1993. a. otsusega rahuldati TsK §-de 536 ja 563 alusel hagi ning nõuti V. S.-ilt sisse N. M.-i kasuks koos kohtukuludega 16 509 krooni ja 50 senti. Linnakohus tuvastas, et 4. jaanuaril 1991. a. suri pool­te isa Viktor S., kes oli aianduskooperatiivi «Kirss» liige. 14. aprillil 1991. a. võeti aianduskooperatiivi liikmeks surnud isa asemel kostja. Kohus luges aian­duskooperatiivis asuvate ehitiste ja istutuste maksumuseks pärandi avanemise ajal 32 769 krooni vastavalt ehituseksperdi arvamusele 1993. aastast. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata. Ring­konnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt moodustas aianduskooperatiivi liikme surma korral pärandi aianduskooperatiivi liikme osak. 3. oktoobri 1991. a. seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse järgi päris kostja ½ aianduskooperatiivi liikme osakusummast 4421 rbl. ning ülejäänud ½ osa maksumuse kandis hageja deposiitarvele notariaalkontoris. Hageja keeldus pärimisõiguse tunnistust sel­lele osale välja võtmast. Samuti leidis ringkonnakohus, et ekspertiisi tegemise ajal krundil paiknevate ehitiste ja aiakultuuride maksumust ei saa võrdsustada osaku maksumusega. Kohtule ei esitatud tõendeid, et osaku maksumus oli suurem kui 4421 rubla, samuti puuduvad tõendid, et pärandi hulka oleks kuu­lunud muu vara. Kassatsioonkaebuses palub N. M. ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et pärandvarana tuleb arvestada osakukogumis ka pärandi avanemise ajal krundil olnud ehitiste ja aiakultuuride maksumust, milleks eksperdi arvamuse kohaselt on 32 769 kroo­ni. Aianduskooperatiivi komisjoni hinnanguga, et ehitiste ja haljastuse kogu­maksumus oli 1991. a. 4421 rubla, ei ole hageja kunagi nõustunud. Riigikohtu istungil palus vastustaja ringkonnakohtu otsuse muutmata jätta. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Pärandvara koosseis määratakse kindlaks pärandi avanemise aja, s.o. 4. jaanuari 1991. a. seisuga. Sel ajal reguleeris aianduskooperatiivide tegevust Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu 18. det­sembri 1986. a. määrusega kinnitatud «Aiandusühistu (-kooperatiivi) tüüppõhi­kiri» (edaspidi tüüppõhikiri). Selle p.-st 22 tulenevalt kuulus surnud aiandus­kooperatiivi liikme pärandvarasse lisaks sihtotstarbelistele maksetele ka krundil asuvate ehitiste, viljapuude ja marjapõõsaste maksumus. Tüüppõhikirja p. 23 sätestas ehitiste ja istutuste maksumuse määramise korra. Pärimistoimikus olev õiend ehitiste ja istutiste maksumuse 4421 rubla kohta ei vasta tüüppõhikirja p.-s 23 sätestatule. Seega on põhjendamatu võtta pärandvara jagamisel selle maksumuse aluseks osundatud õiend. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium otsustas: Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada N. M.-ile 31. oktoobril 1995. a. tasutud kassatsioonikautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS J. LUIK