EE
Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-4-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. jaanuari 1996. a. kohtuotsus R. S.-i hagis ME Tartu Jõesadam, Tartu Linnavalitsuse ja AS AGT vastu tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest hüvitise väljamõistmiseks — RT III, 1996, 8, 110
Statutory Text (1 Articles)
RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. jaanuaril 1996. a. 3-2-1-4-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, Tartu Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat A. Kulli, hageja R. S.-i ja tema esindaja vandeadvokaat J. Alandi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. jaanuaril 1996. a. AS AGT kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. oktoobri 1995. a. otsuse R. S.-i hagis ME Tartu Jõesadam, Tartu Linnavalitsuse ja AS AGT vastu tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest hüvitise väljamõistmiseks. R. S. töötas ME-s Tartu Jõesadam alates 31. augustist 1956. a. kuni 18. augustini 1994. a., mil temaga lõpetati tööleping TLS § 86 p. 6 alusel. Hageja esitas hagi Tartu Linnakohtule ja palus enda tööle ennistamist. Kohtuistungil loobus hageja tööle ennistamise nõudest ja palus tunnistada temaga 18. augustil 1994. a. töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning välja mõista kostjalt ettenähtud hüvitis. Tartu Linnakohtu 24. mai 1994. a. otsusega rahuldati R. S.-i hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise nõudes Tartu Linnavalitsuse vastu, tunnistati R. S.-i ja ME Tartu Jõesadam vahel 18. augusti 1994. a. töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning mõisteti Tartu Linnavalitsuselt välja hüvitis 6600 krooni R. S.-i kasuks. R. S.-i hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise nõudes AS-i AGT ning ME Tartu Jõesadam vastu jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsusega rahuldati hagi Tartu Linnavalitsuse vastu ebaõigesti, sest antud asjas on õigeks kostjaks AS AGT ning tema vastu tuleb ka hagi rahuldada ja välja mõista R. S.-i kasuks hüvitis 6600 krooni ja kohtukulud advokaadi abi eest 330 krooni. Tartu Linnavolikogu otsusega nr. 104 14. aprillist 1994. a. lülitati erastamisele kuuluvate ettevõtete nimekirja ME Tartu Jõesadam. Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr. 729 30. augustist 1994. a. kinnitati ME Tartu Jõesadam erastamise tingimused, mille kohaselt ostja võtab ettevõtte üle töötavana koos seniste töötajatega, võtab üle kõik ME Tartu Jõesadam kohustused, s.h. tasub võlad hankijatele, töötajatele, teenuste osutajatele, tasub töötajatele saamatajäänud töötasu ja puhkuse kompensatsiooni. AS AGT esitas 13. septembril 1994. a. avalduse ME Tartu Jõesadam avalikust enampakkumisest osavõtuks, kusjuures ta nõustus munitsipaalettevõtte erastamise tingimustega. Enampakkumise protokolli nr. 1 15. septembrist 1994. a. kohaselt esitas pakkumise AS AGT, tema pakkumine kinnitati ning kuna kokkulepe oli saavutatud, siis loetakse leping sõlmituks, enampakkumise puhul on kokkuleppe saavutamiseks tulemuste kinnitamine. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel tekkisid AS-l AGT teatud õigused ja kohustused, tegemist on sisuliselt eellepinguga, millest tekkis ka kohustus sõlmida ME Tartu Jõesadam tervikvara ostu-müügileping. Munitsipaalvara ostu-müügileping 4. oktoobrist 1994. a. ei sisalda neid tingimusi, millega nõustumine oli enampakkumises osalemise tingimuseks ja milles saavutati enampakkumise tulemusel kokkulepe. Erastamisseaduse § 22 lg. 1 ja lg. 2 kohaselt avalik enampakkumine toimub juhul, kui lisatingimused on kehtestatud lõplikena ja nende üle ei peeta läbirääkimisi ning ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. Seega erastamisel välja kuulutatud tingimused muutuvad lepingu tingimusteks ja sellest tulenevalt on AS-l AGT kohustus täita lisaks munitsipaalvara ostu-müügilepingu tingimustele ka ME Tartu Jõesadam erastamise tingimusi. Erastamise tingimuste kohaselt, millega ka AS AGT nõustus, võttis ta ettevõtte üle töötavana koos seniste töötajatega, tasub võlad töötajatele ja tasub töötajatele saamatajäänud töötasu ja puhkuse kompensatsiooni. Tulenevalt nendest tingimustest on tööõiguse mõttes tegemist TLS § 6 sätestatud ettevõtte omaniku muutumisega, mis ei lõpeta töölepingut ja uue tööandjana vastutab AS AGT ka endise tööandja poolt töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tulenevate kohustiste eest. Kassatsioonkaebuses palus AS AGT ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus kohaldas ebaõigesti erastamisseadust ja töölepingu seadust ning on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Protsessiõiguse oluliseks rikkumiseks peab kassaator asjaolu, et ringkonnakohus jättis kohtuistungile kutsumata ME Tartu Jõesadam. Ringkonnakohus ei arvestanud, et erastamisseaduse § 22 lg. 2 järgi on müüdud varaga seotud õiguste ja kohustuste tekkimise aluseks ostu-müügileping. Vastustaja Tartu Linnavalitsus peab kassatsioonkaebust alusetuks ja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja R. S. leiab, et AS AGT ei pea maksma hüvitist, vaid seda peaks tegema Tartu Linnavalitsus (ME Tartu Jõesadam), sest töölepingu temaga lõpetas ME Tartu Jõesadam. Kolleegium leiab, et lõppjärelduses on ringkonnakohtu otsus õige. Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus kutsus õigesti kohtuistungile Tartu Linnavalitsuse kui tegevuse lõpetanud munitsipaalettevõtte kõrgemalseisva organi. Tartu Linnavalitsuse 28. oktoobri 1994. a. akti kohaselt lõpetati ME Tartu Jõesadam tegevus seoses selle erastamisega. Tegevuse lõpetamise bilanss kinnitati Tartu Linnavalitsuse 3. novembri 1994. a. korraldusega nr. 930. AS-i AGT väide, et apellatsioonikohus kohaldas ebaõigesti erastamisseaduse § 22, on väär. Vastavalt erastamisseaduse § 22 lg. 2 sõlmitakse vara või aktsiate ostu-müügileping isikuga, kes on nõustunud kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. Nimetatud sättest tuleneb, et ostu-müügilepingut ei saa sõlmida isikuga (ostjaga), kes ei nõustu täitma erastamise tingimustes märgitud kohustusi. ME Tartu Jõesadam erastamise tingimused kinnitati Tartu Linnavalitsuse 30. augusti 1994. a. korraldusega nr. 729. Erastamise tingimuste p. 4.3 kohaselt võtab ostja (uus omanik) üle kõik ME Tartu Jõesadam kohustused. 13. septembri 1994. a. avalduses osavõtuks ME Tartu Jõesadam avalikust enampakkumisest, nõustus AS AGT nende tingimustega. Vastavalt Tartu Linnavalitsuse korraldusele enampakkumise tulemuste arutamise kohta, tuli sõlmida ostu-müügileping AS-ga AGT. AS AGT ei teatanud lepingu sõlmimisel, et loobub nõusolekust neid tingimusi täita. Pärast vara omandamist jääb ostja seaduse alusel seotuks oma nõusolekuga ning seetõttu ei ole tingimata vajalik erastamistingimuste kordamine vara ostu-müügilepingus. Seega on alusetu kassaatori väide, et erastatud (ostetud) varaga seotud õiguste ja kohustuste tekkimise aluseks on ainult ostu-müügileping. Ringkonnakohus asus õigesti seisukohale, et erastamistingimuste alusel vastutab AS AGT TLS § 6 kohaselt endise tööandja poolt töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tulenevate kohustiste eest. Juhindudes TsKS § 346 p. 1, kolleegium otsustas: Jätta Tartu Ringkonnakohtu 6. oktoobri 1995. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. JÕKS Liikmed L. LAARMAA J. LUIK