Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-8-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. jaanuari 1996. a. kohtuotsus A. T. süüdistusasjas KrK § 101 p. 2 järgi — RT III, 1996, 8, 105

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 16. jaanuaril 1996. a. 3-1-1-8-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. T. süüdistuses KrK § 101 p. 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu kaitsja vande­advokaat Anatoli Jaroslavski, kannatanu L. T. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. T. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 2. jaanuaril 1995. a. kel­la 2—3 vahel öösel, olles alkoholijoobes, tappis Sillamäe linnas Ranna baari fuajees huligaansel ajendil R. T. püstolilasuga pähe. Sillamäe Linnakohtu 28. juuni 1995. a. otsusega kvalifitseeriti A. T. tegu ümber KrK § 105 järgi surma põhjustamisena ettevaatamatuse tõttu ja teda karistati 3-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas on linnakohus käsitlenud toimunut ja sellele eelnenud A. T. ning R. T. suhteid vastavatena huligaansetel ajenditel tahtliku tapmise objek­tiivse külje tunnustele. Järgnevalt on aga leitud, et A. T. väide soovimatu­sest R. T.-d tappa on kummutamata, juhtum ise ei olnud baari külastajatele tähele­panuäratav ja sellest tuletatult tappis A. T. R. T. kergemeelsusest. Kannatanu D. T. apellatsioonkaebusega taotleti A. T. kuriteo kvalifitseeri­mist KrK § 101 p. 2 järgi tahtliku tapmisena huligaansel ajendil. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. oktoobri 1995. a. otsu­sega apellatsioonkaebus rahuldati, tõendiallikate vahetu kontrollimise ja sisu­lise analüüsiga jõuti järeldusele, et A. T. tappis R. T. huligaansel ajendil. Sillamäe Linnakohtu 28. juuni 1995. a. otsus tühistati, A. T. tunnistati süüdi KrK § 101 p. 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 12 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi järeldustega ei nõustunud A. T. ja tema kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski. Süüdimõistetu kordab oma kassatsioonkaebuses väiteid kogenematusest relva käsitsemise alal ja seda, et tagajärg oli temale soovimatu ja ootamatu. Kaitsja kassatsioonkaebuses on omistatud süüdimõistetu vastuväidetele õiguslik sisu ning taotletud kuriteo kvalifitseerimist KrK § 105 järgi surma põhjustamisena ettevaatamatuse tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski põhistu­sed kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtadele, kannatanu L. T. ja prokurör Marge Püssi vastuväited — mõlemad taotlesid Viru Ringkonnakohtu kriminaal­kollee­giumi otsuse muutmata jätmist, leidis: Kriminaalasjas kogutud tõendite kogumist tulenevalt on Viru Ringkonna­kohtu kriminaalkolleegium andnud põhjendatud õigusliku hinnangu A. T. kuriteole, käsitledes seda R. T. tahtliku tapmisena huligaansel ajendil. A. T. esitatud versioon kogenematust ja juhuslikust relva käsitsemise juhtu­mist on muude tõenditega vastuolus. Sõjaväeteenistuse kogemustega isikuna endale loata tulirelva muretsenud A. T. selgitused, et ta tulirelva otstarvet, toimet ja käsitsemiskorda ei teadnud, ei ole usaldusväärsed. A. T. korduvalt antud ütluste järgi oli ta teadlik, et püstol oli laetud. Sellise püstoli suunamine teise isiku pea lähedusse ja päästikule vajutamine olid tahtlikud teod selgelt eeldatavate tagajärgedega. A. T. käitumine võis olla ta enda jaoks seotud ebaõnnestunud katsega leppida baaris oma abikaasaga, kuid ülejäänute suhtes lähtus ta sügavalt ego­istlikest arusaamadest isikuvabadustest. Nagu huligaansel ajendil tapmisele tunnuslik, puudus tal eesmärk kindla isiku tapmiseks ja kannatanuks osutus ettesattunud isik ilma igasuguse ajendita või soovist kasutada tähtsusetut ajen­dit tapmise ettekäändena. Sillamäe Linnakohtu arutlused 28. juuni 1995. a. otsuse kirjeldav-motivee­rivas osas huligaanse motiivi puudumisest, avaliku korra säilimisest ja A. T. teo toimepanekust kergemeelsuse vormis on vastuolus sama kohtu samal kuupäeval koostatud muude menetlusdokumentide ja selleks ajaks kontrollitud tõenditega. Materjalide eraldamise määruses (tl. 170-171) on kohus lugenud ülekuu­latud isikute ütlustega tuvastatuks, et juba 1994. a. detsembrikuu teisel poolel käitus A. T. samas Ranna baaris joobnuna tühistel ettekäänetel juhuslikke baarikülastajaid püstoliga ähvardades väljakutsuvalt. Linnakohtu erimääruse (tl. 167-168) järgi luges kohus tuvastatuks, et baaris oli R. T. tapmise ajal 2. jaanuari 1995. a. ööl ligi sada inimest, neist fuajees kümmekond. See, et tapmise pealtnägijaid kohtuerimääruses sisalduva etteheite järgi lohakalt fiksee­riti ja neid üle ei kuulatud, ei võimalda veel järeldada, et ühe peolise avalik mahalaskmine baari teisi külastajaid ei häirinud. Mõistetud karistus vastab A. T. isiksusele, kes on eiranud ühiskonnas omaksvõetud käitumisnorme ka varem ja kes oma väärastunud eluhoiakut jätkates pani toime raskeima astme kuriteo 17-aastase nooruki tahtliku tapmise näol. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja 65 lg. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. oktoobri 1995. a. otsus muutmata. 2. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 16. jaanuaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP