Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-2-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. jaanuari 1996. a. kohtu­otsus Tartu Linna Maksuameti avalduses AS-i Primex pankroti väljakuulutamiseks — RT III, 1996, 7, 104

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. jaanuaril 1996. a. 3-2-1-2-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vastustaja esindaja vandeadvokaat A. Pilve osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. jaanuaril 1996. a. AS-i Primex kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkollee­giumi 9. oktoobri 1995. a. otsuse Tartu Linna Maksuameti avalduses AS-i Primex pankroti väljakuulutamiseks. 29. septembril 1994. a. esitatud pankrotiavalduses palus Tartu Linna Maksu­amet kuulutada välja AS-i Primex maksejõuetus põhjusel, et AS Primex on jätnud riigieelarvesse tasumata ettevõtte tulumaksu 1992. a. ja 1993. a. eest koos intressidega seisuga 26. september 1994. a. 6 317 259 krooni ning tasumata 1992. a., 1993. a. ja 1994. a. eest käibemaksu 762 045 krooni. Tartu Linnakohtu 12. mai 1995. a. otsusega jäeti Tartu Linna Maksuameti pankrotiavaldus AS-i Primex vastu maksejõuetuks tunnistamiseks rahuldamata. Võlgnik tunnistas ettekirjutust osaliselt ning kohtul ei ole võimalik võtta seisu­kohta võlgniku maksejõuetuse kohta. Tartu Ringkonnakohu 9. oktoobri 1995. a. otsusega tühistati linnakohtu otsus. Apellatsioonikohtu otsuse motiivide kohaselt esitas apellant ringkonna­kohtu istungile uue tõendina Riigikohtu loakogu resolutsiooni 30. augustist 1995. a., millega ei antud menetlusluba AS-i Primex kassatsioonkaebusele Tartu Halduskohtu 2. mai 1995. a. ja Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 1995. a. määrustele. See tõend käis sündmuse kohta, mis saabus pärast linnakohtu otsuse tegemist. Apellatsioonkaebuses uuele tõendile viidatud ei ole ning ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse piirides. Linnakohus on rikkunud TsKSi § 214 lg. 1 p. 3 sätteid, jättes maksuameti menetluse peata­mise taotluse rahuldamata. Haldusõiguslik vaidlus maksuameti ettekirjutuse nr. 7-01/1382 3. juunist 1994. a. üle tekkis asja menetluse vältel 18. veebruaril 1995. a., mil võlgnik esitas kaebuse Tartu Halduskohtusse ettekirjutuse seaduse­vastaseks tunnistamiseks. Maksuametil ei ole võimalik taotleda õigus­liku vaid­luse lahendamist halduskohtupidamise korras või hagimenetluse korras, vaid see võimalus oli ainult võlgnikul. Selline protsessiõiguse normide rikkumine võis viia asja ebaõigele otsustamisele. Kohus ei vaadanud pankrotiavaldust läbi pankrotiseaduse § 14 lg. 2 ettenähtud tähtaja jooksul. Pankrotiavalduse esitamise ajal oli Tartu Linna Maksuameti kui võlausaldaja nõue selge. Nõude aluseks olnud maksuameti ettekirjutust nr. 7-01/1382 3. juunist 1994. a. ei olnud võlgnik vaidlustanud. Ringkonnakohus ei saa teha asjas uut otsust ja seetõttu puudub vajadus hinnata asjas olevaid tõendeid ning võtta seisukoht AS-i Primex maksejõuetuse kohta. Kassatsioonkaebuses palus AS Primex Tartu Ringkonnakohtu 9. oktoobri 1995. a. otsuse tühistada põhjusel, et ringkonnakohus on rikkunud protsessi­õiguse norme ja otsus ei vasta TsKSi § 228 lg. 1 ja § 232 lg. 4 nõuetele. Ring­konnakohus ei ole põhjendanud otsuses kassaatori väidet, et pankrotimenetlust ei saa peatada. Võlgnik vaidlustas võlausaldaja ettekirjutuse kohtuvälises korras enne pankrotiavalduse esitamist. Haldusõiguslik vaidlus võlausaldaja nõude üle algas ettekirjutuse vaidlustamisest ja nõue oli vaieldav pankrotiavalduse esita­mise ajal. Pankrotimenetlust ei saa peatada, pankrotiseadus sätestab ammenda­valt ja imperatiivselt protsessitoimingud ja nende tegemise lühendatud tähtajad ega anna alust menetluse peatamiseks. Kui nõue pole pankrotiavalduses selge, tuleb jätta pankrot välja kuulutamata. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks võlausaldaja ei või pöörduda haginõudega kohtu poole. Vastustaja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebuse arutamise ajaks oli maksuameti ettekirjutus nr. 7-01/1382 3. juunist 1994. a. kassaatori maksuvõla 7 173 445 krooni sissenõudmiseks seadusjõus. Pankrotiseaduse § 2 lg. 4 koha­selt rakendatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtupidamise seadustiku sätteid, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKSi § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et linnakohus pidi pankrotimenetluse peatama kuni 2. mai 1995. a. halduskohtu määruse jõustumiseni. Pankroti­seaduse § 2 lg. 4 kohaselt rakendatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtupidamise seadustikku kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseadus ei keela otseselt pankrotimenetluse peatamist, kuid menetluse peatamine on vastuolus pankrotimenetluse olemusega. Pankrotiseadus kehtestab lühikesed menetlus­tähtajad (PankrS § 14 lg. 1 ja lg. 2) võrreldes tsiviilkohtupidamise seadustiku menetlust puudutavate tähtaegadega. Pankrotimenetluse peatamise korral ei oleks võimalik lahendada kohtumenetluses olevaid varalisi nõudeid võlgniku vastu (PankrS § 20 lg. 2). Pankrotimenetluse peatamise korral halvaksid võlg­niku suhtes rakendatavad abinõud (PankrS § 12 lg. 3) tema majanduslikku tegevust pikemaks ajaks. Ringkonnakohus märkis õigesti, et ringkonnakohtu istungile esitatud 30. augusti 1995. a. Riigikohtu loakogu resolutsioon käib sündmuse kohta, mida ei olnud toimunud esimese astme kohtuotsuse tegemise ajal. Väär on aga ringkonnakohtu seisukoht, et TsKSi § 301 lg. 1 alusel ei ole neil võimalik otsu­se tegemisel arvestada loakogu resolutsiooni, kuna sel juhul nad väljuksid apellatsioonkaebuse piirest. Apellatsioonkaebuses oli viidatud Tartu Haldus­kohtu 2. mai 1995. a. lahendile ning sellele, et see ei ole veel jõustunud. Ring­konnakohtu istungil võlausaldaja esitatud Riigikohtu loakogu resolutsioonis ning 11. septembri 1995. a. kirjas nr. 3/84 oli viide Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 1995. a. määrusele. HKSi § 22 lg. 1 kohaselt jõustus sellega haldus­kohtu määrus. Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et ringkonnakohtu poolt linnakohtu otsuse põhjendatuse kontrollimisel Tartu Halduskohtu jõus­tunud määruse arvessevõtmine ei ole väljumine apellatsioonkaebuse piirest. TsKSi § 3 lg. 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbivaatamine ja lahendamine. Osundatud sättest lähtuvalt pidi ringkonnakohus, apellatsioonimenetluses asja sisuliselt lahendades, arvesse võtma pärast esimese astme kohtus asja lahendamist teises asjas samade asja­osaliste kohta jõustunud kohtulahendit ning TsKSi § 319 volituste piires asja sisuliselt lahendama. Juhindudes TsKSi § 346 p. 2, kolleegium otsustas: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 1995. a. otsus tühis­tada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-ile Primex 8. novembril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kaks­sada) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA