EE
Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-13-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. jaanuari 1996. a. kohtumäärus M. S.-i süüdistusasjas KrK § 140 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja § 185 lg. 2 järgi — RT III, 1996, 7, 102
Statutory Text (1 Articles)
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Tartus 19. jaanuaril 1996. a. 3-1-1-13-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja M. S.-i süüdistuses KrK § 140 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja § 185 lg. 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kriminaalasja arutamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss. Tallinna Mererajooni Rahvakohtu 8. aprilli 1991. a. otsusega karistati M. S.-i ENSV KrK § 140 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja § 185 lg. 1 järgi 7-aastase vabadusekaotusega. Harju Maakohtu 15. septembri 1992. a. määrusega kvalifitseeriti M. S.-i kuriteod ümber KrK § 140 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja § 185 lg. 2 järgi. Karistus jäeti muutmata. Juhindudes TMS § 160 viidi Harju Maakohtu 04. oktoobri 1995. a. määrusega M. S. Ämari Vangla direktori taotluse alusel kinnisest vanglast poolkinnisesse vanglasse. Harju Maakohtu määrusele esitas Riigiprokuröri asetäitja eriprotesti, milles palutakse määrus tühistada, kuna M. S. tarvitas 16. oktoobril 1995. a alkoholi, mille eest teda karistati kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Sellest tulenevalt ei ole M. S.-i käitumine eeskujulik ning tema üleviimine poolkinnisesse vanglasse on seadusega vastuolus. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. novembri 1995. a. määrusega jäeti nimetatud protest läbi vaatamata, kuna AKKSi § 68 on toodud ammendav loetelu kohtulahenditest, millele täitemenetluse käigus võib esitada erikaebusi või -proteste ning selles loetelus puudub viide KrMK § 334, mis sätestab ühest vanglast teise üleviimise. Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 1995. a. määrusele esitas Riigiprokuröri asetäitja F. Saarevet eriprotesti, milles palub ringkonnakohtu määruse, millega jäeti läbi vaatamata eriprotest M. S.-i poolkinnisesse vanglasse üleviimise küsimuses, tühistada ja saata see uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes taotles protesti rahuldamist selles toodud motiividel, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu määruses on ekslikult viidatud AKKSi § 68-le, kuna täitemenetluse käigus esitatavaid erikaebusi ja -proteste käsitleb AKKSi § 69. Nimetatud paragrahvi p. 10 kohaselt on protsessiosalistel õigus esitada erikaebusi ning -proteste määrustele, mis on tehtud KrMK § 336-s ettenähtud küsimuste lahendamisel. KrMK § 336 lg. 6 mõttest järeldub, et ka KrMK § 334 sätestatud üleviimine ühest vanglaasutusest teise otsustatakse protsessuaalselt KrMK § 336 ettenähtud korras. Seega oli prokuröril õigus esitada eriprotest Harju Maakohtu 4. oktoobri 1995. a. määrusele M. S.-i suhtes ning see protest vaadatakse läbi ringkonnakohtus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKSi § 68 lg. 1 p. 9 ja § 77 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 1995. a. määrus, millega jäeti läbi vaatamata Riigiprokuratuuri eriprotest M. S.-i asjas ja saata eriprotest läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Prokuröri eriprotest rahuldada. Määrus jõustub 19. jaanuarist 1996. a. ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER