Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-2-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. jaanuari 1996. a. kohtu­otsus V. G. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi — RT III, 1996, 7, 100

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 16. jaanuaril 1996. a. 3-1-3-2-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtu­vigade parandamise korras läbi kriminaalasja V. G. süüdistuses KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kriminaalasja arutamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Rapla Maakohtu 14. augusti 1991. a. otsusega mõisteti V. G. süüdi ENSV KrK § 90 lg. 2 p. 1, 2, 6 ja 7 järgi ning karis­tati 8-aastase vabadusekaotusega ühes 1/3 vara konfiskeerimisega. ENSV KrK § 41 kohaselt liideti osaliselt sellele karistusele Rapla Rajooni Rahvakohtu 16. veeb­ruari 1987. a. otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks loeti 8 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust range režiimiga parandus­liku töö koloonias koos 1/3 vara konfiskeerimisega. Sama otsusega mõisteti G. G. süüdi ENSV KrK § 90 lg. 2 p. 1, 2, 6, 7; § 88 lg. 3 ja § 15 lg. 2 — § 88 lg. 3 järgi ning lõplikuks karistuseks KrK § 40 järgi loeti 9 aastat vabaduse­kaotust range režiimiga parandusliku töö koloonias koos 1/3 vara konfiskee­rimisega. V. G.-d süüdistati selles, et tema koos G. G.-ga ja tundmatu isikuga ööl vastu 24. juunit 1990. a. Rapla maakonnas Kohila alevis Vabaduse tn. 146, olles alkoholijoobes, eelneval kokkuleppel koos kriminaalasjas kindlakstegemata isikuga tungisid suures ulatuses röövimise eesmärgil sisse kaubanduskooperatiivi Barabella komisjonikauplusesse, mille käigus kriminaalasjas kindlakstegemata isik lõi kangiga õla piirkonda ning G. G. ähvardas lüüa kaupluses valves olnud kooperatiivi esimeest. Seejärel hõivasid kõik koos kauplusest vara 9868 rubla väärtuses, tekitades materiaalset kahju suures ulatuses. Rapla Maakohtu 14. augusti 1991. a. otsusele esitasid kohtualused ja nende kaitsjad kassatsioonkaebused ning EV Ülemkohtu 12. septembri 1991. a. määrusega kvalifitseeriti G. G. ja V. G. kuritegu ümber ENSV KrK § 89 lg. 4 p. 1 järgi. G. G.-le mõisteti karistuseks 7 aastat vabadusekaotust range režii­miga parandusliku töö koloonias koos 1/3 vara konfiskeerimisega. V. G.-le mõistetud karistusele liideti osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks loeti KrK § 41 alusel 6 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust range režiimiga parandusliku töö koloonias koos 1/3 vara konfiskeerimisega. Seoses «ENSV Kriminaalkoodeksi» uue redaktsiooni — Kriminaal­koodeksi vastuvõtmisega kvalifitseeris Harju Maakohus oma 14. septembri 1992. a. määrusega V. G.-le ENSV KrK § 89 lg. 4 p. 1 järgi toimepandud kuriteo ümber KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi, jättes karistuse muutmata. Samal ajal oli Harju Maakohus oma 29. juuli 1992. a. määrusega kvalifit­seerinud G. G. tegevuse samas episoodis ümber KrK § 140 lg. 3 p. 1 järgi ning vähendanud karistust kuni kolme aasta vabadusekaotuseni, jättes välja vara konfiskeerimise. Oma avalduses kohtuvea parandamiseks Harju Maakohtu 14. septembri 1992. a. määruses leiab V. G., et nimetatud määrus on ebaõiglane ning sarna­selt kaaskohtualusele G. G.-le tulnuks Harju Maakohtul ka temale mõistetud karistust vähendada. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes leidis, et avaldus kohtuvea parandamiseks kuulub rahuldamisele, leidis: Harju Maakohus on V. G.-le inkrimineeritud ENSV KrK § 89 lg. 4 p. 1 ümberkvalifitseerimisel ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. ENSV KrK § 89 nägi ette vastutuse riigi või ühiskonna vara riisumise eest avaliku varguse teel. Sellele kuriteokoosseisule vastab KrK § 140 dispositsioonis kirjeldatud tegevus. Seetõttu tuleb V. G. tegevus ümber kvalifitseerida KrK § 140 lg. 43 p. 1 järgi. Eesti Vabariigi seaduse «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» uue redaktsiooni — Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta § 4 kohaselt tuli pärast kuritegude ümberkvalifitseerimist viia mõistetud karistused vastavusse Kriminaalkoodeksi sanktsioonidega, vähendades ärakandmata karistusaega sanktsiooni piiridesse. KrK § 140 lg. 3 näeb sanktsioonina ette vabadusekaotuse kolmest kuni kaheksa aastani ning seega puudunuks Harju Maakohtul vajadus V. G.-le mõistetud karistuse vähendamiseks. Arvestades aga asjaolu, et varem oli sama maakohus sama grupilise tegevuse eest mõistetud karistust kaaskohtualuse suhtes vähen­danud üksnes kuriteo ümberkvalifitseerimise motiivil, tulnuks isikute ühetaolise kohtlemise printsiibi alusel sama teha ka V. G. suhtes. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKSi § 63 p. 3, § 64 p. 3, § 65 lg. 3 ja § 779, kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Harju Maakohtu 14. septembri 1992. a. määrus V. G. suhtes, kvalifitseerides tema poolt ENSV KrK § 89 lg. 4 p. 1 järgi toimepandud kuri­teo ümber KrK § 140 lg. 3 p. 1 järgi ning vähendades selle kuriteo eest mõis­tetud vabadusekaotust nelja aasta ja kuue kuuni ning jättes kohtuotsustest välja vara konfiskeerimise. Lõplikuks karistuseks KrK § 41 järgi lugeda viis aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Otsus jõustub 16. jaanuarist 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP