Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-4-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 1996. a. kohtu­otsus L. P. süüdistusasjas KrK § 195 lg. 3 ja U. S.-i süüdistusasjas KrK § 195 lg. 2 järgi — RT III, 1996, 7, 96

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 9. jaanuaril 1996. a. 3-1-1-4-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja L. P. süüdistuses KrK § 195 lg. 3 ja U. S.-i süüdistuses KrK § 195 lg. 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. L. P. ja U. S. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 18. augusti 1995. a. otsusega KrK § 15 lg. 2 ning § 141 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 järgi. L. P.-d karistati kuue aasta ja kuuekuulise vabadusekaotusega kinnises vanglas, lugedes KrK § 40 lg. 3 alusel selle karistusega kaetuks L. P.-le Harju Maakohtu 26. mai 1995. a. otsusega mõistetud karistuse. U. S.-i karistati kuueaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. L. P. ja U. S. tunnistati süüdi selles, et nad 30. detsembril 1994. a. kella 19.30 paiku Tallinnas Juurdeveo tänava ja Pärnu maantee nurgal asuvas bussi­peatuses eelneval kokkuleppel tungisid kallale J. K.-le ja eeluurimisel tuvasta­mata isikule, nõudes nendelt raha. Raha mittesaamisel peksid L. P. ja U. S. kannatanuid rusikatega näkku. L. P. lõi kaks korda J. K.-le noaga, tekitades talle kergeid terviserikkega kehavigastusi ning loopis kannatanuid kividega. Kuritegu jäi lõpule viimata L. P. ja U. S.-i tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest politsei pidas nad kinni. Tallinna Linnakohtu 18. augusti 1995. a. otsuse peale esitasid kohtualused L. P. ja U. S. apellatsioonkaebused, milles vaidlustasid enda süüdimõistmise röövimises. Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1995. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 18. augusti 1995. a. otsus L. P. ja U. S.-i süüditunnistamises KrK § 15 lg. 2 ja § 141 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 järgi ning neile mõistetud karistuste osas. Nimelt asus ringkonnakohus seisukohale, et isikutel, kellel on taskus 1500 kroo­ni, puudub vajadus kelleltki raha nõuda ja et vaid ühe krooni nõudmist ei saagi kvalifitseerida röövimisena. Seetõttu tunnistati L. P. süüdi KrK § 195 lg. 3 järgi ja karistati nelja-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas, lugedes KrK § 40 lg. 3 alusel selle karistusega kaetuks L. P.-le Harju Maakohtu 26. mai 1995. a. otsusega mõistetud karistus. U. S. tunnistati süüdi KrK § 195 lg. 2 järgi ja teda karistati kolme aasta ja kuuekuulise vabadusekaotusega kinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1995. a. otsuse peale esitas süüdi­mõistetu L. P. kassatsioonkaebuse, milles taotleb talle mõistetud karistuse vähendamist, kuna on oma süüst aru saanud ja kahetseb toimunut. Riigiprokuröri asetäitja J. Naaber esitas ringkonnakohtu otsuse peale kas­satsioonprotesti, milles taotleb Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1995. a. otsuse tühistamist kuiteo ebaõige kvalifikatsiooni tõttu ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kassatsioonprotestis leitakse, et ringkonnakohus ei ole oma istungil kriminaalasja igakülgselt ja täielikult uurinud ja see on endaga kaasa toonud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles toetati protestis sisalduvat taotlust, leidis: L. P. kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, sest L. P.-le karistuse mõistmisel ei ole rikutud kriminaalkoodeksis karistuse mõistmist reguleerivaid sätteid ning mõistetud karistus vastab kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isik­susele. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldatakse. Tallinna Linnakohtu 18. augusti 1995. a. otsusest nähtuvalt on kohtulikul uurimisel esimese astme kohtus tõsi­kindlalt tuvastatud, et L. P. ja U. S. nõudsid J. K.-lt ja eeluurimisel tuvasta­mata isikult raha. Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1995. a. otsu­ses on märgitud, et kriminaalasja materjalidest ja menetlusosaliste ütlustest nähtu­valt nõudsid L. P. ja U. S. tegelikult vaid ühte krooni, kuid selles ring­konna­kohtu otsuses ei ole esitatud mingit konkreetset tõendite analüüsi, mis võimaldaks ümber lükata esimese astme kohtu poolt tuvastatud raha hõivamise tahtlust. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et kuritegeliku käitumise kvalifitseerimist röövimisena ei välista veel iseenesest asjaolu, et isikul on kuriteo toimepanemisel taskus piisavalt raha ja et ta pöördub kanna­tanu poole suhteliselt väikest summat nõudes. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKSi § 63 p. 2, § 64 p. 3 ja § 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1995. a. otsus L. P. süüditunnistamises KrK § 195 lg. 3 ja U. S.-i süüditunnistamises KrK § 195 lg. 2 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtusse. 2. Riigiprokuröri asetäitja kassatsioonprotest rahuldada. 3. L. P. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub 9. jaanuaril 1996. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Eerik KERGANDBERG Herbert LINDMÄE