EE
Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-3-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 1996. a. kohtuotsus A. M.-i süüdistusasjas KrK § 108 lg. 1 ja § 113 järgi. — RT III, 1996, 7, 95
Statutory Text (1 Articles)
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 9. jaanuaril 1996. a. 3-1-1-3-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. M.-i süüdistuses KrK § 108 lg. 1 ja § 113 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. M.-i kaitsja vandeadvokaat Vello Treial ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Saare Maakohtu 24. juuli 1995. a. otsusega mõisteti A. M. KrK § 108 lg. 1 järgi süüdi ja teda karistati vabadusekaotusega 6 kuud. Samuti mõisteti A. M. süüdi KrK § 1842 lg. 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 2 aastat. KrK § 40 lg. 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti A. M.-ile kuritegude kogumi eest 2 aastat vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti KrK § 41 lg. 1 alusel osaliselt Tallinna Linnakohtu 1. oktoobri 1993. a. otsusega A. M.-ile mõistetud, kuid kandmata karistus. Ärakantud karistuse hulka oli arvatud eelvangistuse aeg 8. märtsist 1993. a. kuni 1. oktoobrini 1993. a. Lõplikuks karistuseks mõisteti A. M.-ile 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. A. M. mõisteti KrK § 108 lg. 1 järgi süüdi selles, et ta tekitas 23. aprilli 1995. a. öösel Saare maakonnas Laimjala valla Ranna külas vastastikuses tülis raskeid kehavigastusi kannatanule R. K.-le. Samuti mõisteti A. M. süüdi KrK § 1842 lg. 1 järgi selles, et ta tekitas samal ööl Laimjala valla Tornimäe kultuurimaja juures kergeid kehavigastusi politseinikule A. K.-le. Saare Maakohtu otsuse peale esitas A. M.-i kaitsja vandeadvokaat V. Treial apellatsioonkaebuse, milles taotleti kohtuotsuse tühistamist ja kohtualuse õigeksmõistmist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 1995. a. otsusega tühistati Saare Maakohtu otsus A. M.-i süüdimõistmises KrK § 1842 lg. 1 järgi, samuti talle KrK § 40 ja § 41 alusel mõistetud karistuse ja lõpliku karistuse osas. A. M. mõisteti süüdi KrK § 113 järgi ja teda karistati 3-kuulise arestiga. A. M.-ile mõisteti KrK § 40 alusel karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks mõisteti KrK § 41 alusel talle 1 aasta vabadusekaotust. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber kassatsioonprotesti. Kassatsioonprotestis taotletakse A. M.-i süüdistusasjas ringkonnakohtu otsuse tühistamist KrK § 41 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes toetas kassatsioonprotestis esitatud taotlust, samuti kaitsja seletuse, tuvastas: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kassatsioonprotestis esitatud taotlus on põhjendatud. A. M. oli Tallinna Linnakohtu 1. oktoobri 1993. a. otsusega karistatud 2-aastase vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Eelvangistusaja mahaarvamisel oli vabadusekaotuslikust karistusest kandmata 1 aasta 5 kuud ja 8 päeva. Uued kuriteod pani A. M. toime katseaja jooksul. Kui isik paneb katseajal uuesti toime tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, ei tohi lõplik karistus selle kuriteo eest KrK § 41 alusel olla väiksem tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse tähtajast. A. M.-i süüdistusasjas on see tähtaeg 1 aasta 5 kuud ja 8 päeva. Kohtuotsuse järgi on ringkonnakohus seisukohal, et uue lõpliku karistuse mõistmisel ei tohi liita kandmata karistusest rohkem kui esimese astme kohtus liidetud 6 kuud, kuna vastupidisel juhul halvendatakse kohtualuse olukorda. Selline seisukoht on väär. Lõpliku karistuse mõistmisel kohtuotsuste kogumi järgi on kohtud kohustatud vastavalt KrK § 41 lg. 1 liitma eelmise otsuse järgi kandmata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt uue otsusega mõistetud karistusega. Kohtualuse olukord ei halvene seni, kuni lõplik karistus ei ületa varem mõistetud lõplikku karistust. Juhindudes AKKSi § 63 p. 2; § 64 p. 3 ja § 65 lg. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 1995. a. otsus süüdimõistetule A. M.-ile KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub 9. jaanuaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP