Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-2-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 1996. a. kohtu­otsus V. K. süüdistusasjas KrK § 115¹ lg. 2 järgi — RT III, 1996, 7, 94

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 9. jaanuaril 1996. a. 3-1-1-2-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassat­siooni korras läbi kriminaalasja V. K. süüdistuses KrK § 1151 lg. 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 25. septembri 1995. a. otsusega tunnistati V. K. süüdi KrK § 15 lg. 2 ja § 1151 lg. 2 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 5 aastaks kinnises vanglas. V. K. mõisteti süüdi selles, et ta 3. juunil 1995. a. kella 14.30 paiku Tal­linnas Õismäe tee 67-12 joobnud olekus püüdis rahuldada ebaloomulikul viisil oma sugulist kirge teadvalt noorema kui kuueteistkümneaastase, 1986. a. sündinud J. K. suhtes vägivalla ja sellega ähvardamise abil. Kohtuotsuse järgi jäi tegu katsestaadiumisse, kuna oli karta V. K. abikaasa sisenemist korterisse. Tallinna abiprokurör V. Duškina on oma apellatsioonprotestis seisukohal, et Tallinna Linnakohtu otsuses tuvastatuks loetud käitumisega viis V. K. kuri­teo lõpule. Sellest tulenevalt palus prokurör V. K. käitumise kvalifitseerida KrK § 1151 lg. 2 järgi ilma karistust muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. oktoobri 1995. a. otsu­ses aktsepteeriti apellatsioonprotestis väljendatud seisukohta, et V. K. viis kuri­teo KrK § 1551 lg. 2 järgi lõpule. Tallinna Linnakohtu 25. septembri 1995. a. otsus V. K. süüditunnistamises KrK § 15 lg. 2 ja § 1151 lg. 2 järgi tühistati, ta tunnistati süüdi KrK § 1151 lg. 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses vaidlustab V. K. mõlemad kohtulahendid ja eitab süüd. Ta seostab konflikti enda ja kannatanu J. K. vahel raha varguse katsega, mille väidetult on toime pannud kannatanu ning leiab, et kohtulahendid on rajatud tõendite erapoolikule valikule ja hindamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles ta leidis, et kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, tuvastas: V. K. süüdistuses kirjeldatud sugukõlvatu tegevus 9-aastase kannatanu kallal vastab KrK § 1151 lg. 2 tunnustele ning seda kinnitavad tõendid on kogutud ja hinnatud KrMK § 19 ja § 50 nõuetele vastavalt. V. K.-le mõistetud karistus vastab tema isiksusele ja suhtumislaadile. Teda iseloomustavad mater­jalid osundavad ka varem avaldunud väärastunud seksuaalsuhetele, mille hinda­mise puhul käesolevas asjas on ta enesekriitikast loobunud. 4 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKSi § 63 p. 1 ja § 65 lg. 3, kriminaal­kolleegium otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 1995. a. otsus muutmata. 2. V. K. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 9. jaanuaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP