Kõrgessaare Vallavolikogu — Kõrgessaare valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri — KO, 104, 1482

Eeskiri kehtestatakse «Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduse» § 8 lg 4, § 7 lg 2; Konkurentsiseaduse § 2 lg 2 «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 37 alusel. § 1. Eeskirja reguleerimisala (1) «Kõrgessaare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri» (edaspidi eeskiri) reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist Kõrgessaare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaudu ning sätestab Kõrgessaare Vallavalitsus (edaspidi nimetatud vee- ettevõte) ja kliendi õigused ja kohustused. (2) Eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel. (3) Ainult tootmise vajaduseks ettenähtud ühisveevärgile ja –kanalisatsioonile käesoleva eeskirja sätteid ei kohaldata. § 2. Mõisted (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) ühisveevärk ja –kanalisatsioon (edaspidi ÜVK) on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine või sademetevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine ning mis on vee- ettevõtte hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku, võib olla avalik-õiguslik või eraõigusliku isiku omandis ja ühisveevärgile ja –kanalisatsioonile kohaldatakse asjaõigusseaduse § 158 sätestatut; 2) kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus «Kinnistusraamatu seaduse» § 51 punktides 1 ja 2 sätestatud tähenduses; 3) liitumispunkt on ÜVK omaniku või valdaja määratud ÜVK ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga; 4) ÜVK kaitsevöönd on selle ehitisi ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ÜVK ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks; 5) ÜVK majandamine – ÜVK tootmiskulude katmine, ÜVK arendustegevus, keskkonnakaitse tingimuste täitmine ning põhjendatud tulu saamine. 6) klient (abonent) on kinnistu omanik või valdaja hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle veevärk ja/või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooniga ja kes on sõlminud vee- ettevõttega lepingu veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kasutamiseks; 7) kinnistu veevärk on liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (s h siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; 8) kinnistu kanalisatsioon on liitumispunktist kinnistuspoolsed ehitised ja seadmed (s h sisekanalisatsioon) kinnistult reovee või muu vee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 9) liitumine on kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi rajatistega või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega; 10) liitumistasu on ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga; 11) peakraan on viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki; 12) peatoru on ühisveevärgi või –kanalisatsiooni toru, mille kaudu toimub kinnistu veega varustamine või kinnistult reovee või muu vee kanaliseerimine; 13) purgimissõlm on tekkekohast äraveetava reovee või muu vee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht enne reoveepuhastit; 14) fekaalid on kuivkäimlast väljaveetavad jäätmed; 15) heitvesi on kasutusel olnud ning loodusesse tagasijuhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi; 16) reovesi on üle kahjutuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud sademevesi; 17) ehitis on hoone või rajatis; 18) sisendustoru on kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 19) ühendustoru on kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heit- või reovett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; 20) veemõõdusõlm on kinnistu või kliendi veetoru osa, millel asub veearvesti koos juurdekuuluva armatuuriga kliendi veekulu mõõtmiseks; 21) abonenttasu on tasu, mida klient maksab ÜVK nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutatud teenuse kvantiteedist; 22) veemõõdukaev on kaev, kus asub veemõõdusõlm; 23) vaatluskaev on avatava luugiga ja põhjasasuva voolurenniga isevoolse kanalisatsiooni kaev; 24) ühenduskraan on veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; 25) arvestusperiood on veevarustuse ja/või reovee või heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve. Arvestusperioodiks on reeglina kalendrikuu; 26) avalik veevõtukoht on ühisveevärgil asuv veevõtu seade tulekustutusvee võtmiseks või üldistes huvides kasutatav veevõtukoht; 27) paisutustase on kõrgus, mille puhul on tagatud kinnistult lähtuva reovee äravool ühiskanalisatsiooni ilma üleujutusriskita ehk kõrgusmärk, milleni veetase kanalisatsioonis võib tõusta; 28) vääramatu jõud on sündmus või toiming, mis ei allu poolt tahtele (üleujutus, torm, paduvihm, pakane j n e) või pikaajaline ja üldine elektrikatkestus; 29) ÜVK avarii on ÜVK ehitiste ja seadmete purunemine või seiskumine, mille tagajärjel halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nendelt reovee ärajuhtimine või saavad ohustatud inimesed ja ehitised või ohustatakse looduskeskkonda; 30) volitatud isik on Kõrgessaare Vee- ettevõtte poolt volitatud isikud, kellele on antud õigus kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooniga seotud tegevusi . § 3. Üldnõuded (1) Kõrgessaare valla territooriumil korraldab ÜVK teenuse osutamist Kõrgessaare Vee- ettevõte vallavolikogu poolt määratud tegevuspiirkondades, milledeks on Kõrgessaare alevik ja Lauka küla. (2) ÜVK teenuste osutamine toimub vee- ettevõtte ja kliendi poolt sõlmitud lepingu (edaspidi kliendilepingu) alusel. (3) Kui maa on kaasomandis, sõlmib vee- ettevõte teenuse lepingu kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt «Asjaõigusseaduse» § 72. (4) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama volitatud isikul kontrollida kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuetele vastavust, korrashoidu ja kasutust. § 4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ulatus (1) ÜVK ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. (2) Liitumispunkt on ÜVK omaniku määratud ÜVK ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub reeglina avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piire ja on ÜVK oluline osa. (3) Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata § 4 lg 2 nimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ÜVK omaniku ja kinnistu omaniku kokkuleppel. (4) Kui kliendi kinnistu ei piirne avalikult kasutatava maaga, on liitumispunktiks avalikult kasutatava maa ja esimese sellega piirneva kinnistu liitumispunkt, kui vee- ettevõte ja klient ei ole teisiti kokku leppinud. (5) Liitumispunktist alates vastutab kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hoolduse eest klient. (6) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuse osutamise lepingu oluline osa. § 5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamine (1) Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse olme- ja tootmisvajadusteks ja kahjutule kustutamiseks. (2) Ühiskanalisatsiooni kasutatakse reovee vastuvõtmiseks. (3) Ühiskanalisatsiooni võib kasutada sademevee, drenaaživee või muu pinnasevee vastuvõtmiseks ainult vee- ettevõtte nõusolekul. (4) Ühiskanalisatsiooni võivad reovett ja/või fekaale purgida ainult vastavat luba omavad isikud purgimissõlmes lepingu alusel vee- ettevõttega. (5) Reovett, mille reostusnäitajad ületavad käesoleva eeskirja § 13 määratletud piirväärtusi, on ühiskanalisatsiooni lubatud juhtida ainult vee- ettevõtte nõusolekul. (6) Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees peab vastama keskkonnaministri määrusega kehtestatud nõuetele. § 6. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniteenuse osutamine ja hind (1) ÜVK teenuse osutamine toimub kliendilepingu alusel. (2) Isikutele kel puudub liitumispunkt ÜVK-ga (allklient), vahendab vastavalt nendevahelisele kokkuleppele ÜVK teenust vee- ettevõtte klient. (3) Veevarustuse ja reovee või muu vee ärajuhtimise teenuse hind võib moodustuda abonenttasust, tasust võetud vee eest ja tasust reovee või muu vee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Kui ühiskanalisatsiooni juhitava reo- või muu vee reostusnäitajad ületavad käesoleva eeskirja § 13 sätestatud piirväärtusi, lisandub tasule reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest lisatasu ülenormatiivse reostuse eest. (4) Teenuste osutamise hinna reguleerimise korra kehtestab Kõrgessaare Vallavolikogu. Hind kehtestatakse Kõrgessaare Vee- ettevõtte määrusega ning avalikustatakse vähemalt 90 päeva enne määruse kehtima hakkamisest. § 7. Vee kvaliteet ja rõhk, kanalisatsiooni paisutustase (1) Ühisveevärgist võetav olmevesi peab vastama sotsiaalministri määrusega kehtestatud kvaliteedinäitajatele. (2) Vee- ettevõte vastutab vee kvaliteedi eest kuni kinnistu liitumispunktini. (3) Vee- ettevõte tagab vee miinimumrõhu liitumispunktis 2 baari. (4) Ühiskanalisatsiooni liitumispunktis on maksimaalne lubatud paisutustase 0,2 m üle liitumispunkti kaevu kaane tasapinna. § 8. Ühisveevärgist võetava vee mõõtmise kord (1) Kliendile müüdava vee kogus mõõdetakse veearvesti abil kuupmeetrites. (2) Arvestusperioodiks on üks kalendrikuu. (3) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid. Kinnistu peaarvesti paigaldab vee- ettevõte, kui vee- ettevõte ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti Standardiorganisatsiooni tüüpkinnitus. (4) Veearvesti paigaldamise, vahetamise, hooldamise ja kontrollimise õigus on vee- ettevõttel. (5) Veearvestil peab nähtaval kohal olema taatlusplomm. Veearvesti plommi säilimise eest vastutab klient. (6) Veearvestite taatlemist korraldab vee- ettevõte lähtudes õigusaktides sätestatud taatlemise tähtaegadest. (7) Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab taatlemise kulud klient. (8) Klient peab tagama Kõrgessaare valla esindajate juurdepääsu veearvestile. § 9. Veemõõdusõlm (1) Üldjuhul peab veemõõdusõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult peakraani lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus õhu temperatuur ei tohi langeda alla +4o C. (2) Kui hoones ei ole veemõõdusõlme jaoks sobivat ruumi, paigaldatakse arvesti selleks rajatud kaevu. Veemõõdukaevu rajamise kulud tasub klient. (3) Veemõõdusõlme sisustamine (torud, sulgurid j n e) toimub kliendi kulul. Veearvesti paigaldatakse valla kulul. (4) Veemõõdusõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Paralleeltoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevärk. Sellisel juhul peab olema paralleeltorul sulgur, mis on normaalolukorras kinni ja millel on vee- ettevõtte plomm. (5) Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur. Arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. (6) Arvesti ette võib mudakoguri paigaldada ainult vee- ettevõtte nõusolekul ning mudakogur peab olema plommitud. (7) Arvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik. (8) Veemõõdusõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. (9) Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient oma tegevused (torustiku hooldus, remont j n e) liitumispunktist kuni veearvestini Kõrgessaare Vallavalitsusega. (10) Veemõõdusõlme pandud plommide säilimise eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnenud kulud. (11) Veemõõdusõlme sisustuse (s h arvesti) rikkumisest või rikkiminekust peab klient vee- ettevõtet teavitama hiljemalt kolme ööpäeva jooksul selle registreerimisest. § 10. Vee arvestus veearvesti puudumisel (1) Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide järgi: 1) veevarustusega elamud kus puudub kanalisatsioon – 1 m3 inimese kohta kuus; 2) veevarustuse ja kanalisatsiooniga elamud 3 m3 inimese kohta kuus. Tarbitud veekoguse arvestamine käesolevas lõikes toodud kulunormide järgi on lubatud ainult juhul, kui veearvesti paigaldamine on tehniliselt võimatu või kui veearvesti paigaldamise kulud osutuksid liiga suureks. (2) Vee tarbimise arvestamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulunormide järgi teatab klient vee- ettevõttele eluruumi elanike arvu. Klient on kohustatud koheselt kirjalikult teatama muutustest eluruumi kasutajate arvus. § 11. Omavoliliselt võetud vesi ja omavoliliselt ärajuhitud reo-, sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi (1) Omavoliliseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühenduseks ja kasutuseks loetakse juhtumeid, kui: 1) vee- ettevõttega ei ole sõlmitud vastavalt liitumislepingut või kliendilepingut; 2) on eemaldatud või rikutud vee- ettevõtte paigaldatud plommid; 3) on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm; 4) veearvesti näitu on rikutud või moonutatud; 5) omavoliliselt on eemaldatud veearvesti või vee- ettevõtte paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks; 6) on avatud vee- ettevõtte poolt suletud sulgarmatuur; 7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või vee- ettevõttega kooskõlastamata on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul; 8) vett võetakse omavoliliselt tuletõrje hüdrantidest; 9) sademe-, pinnase- või drenaaživett juhitakse ühiskanalisatsiooni ilma vee- ettevõtte sellekohase nõusolekuta. (2) Omavoliline ühendus on mis tahes ühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga või ühiskanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepingute ning tehnilise järelevalveta. (3) Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise kohta koostab vee- ettevõtte esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise ja ühenduse asjaolud, misjärel kinnistule vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise võib vee- ettevõte sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik. (4) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient vee- ettevõttele hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise eest. (5) Omavolilise veekasutuse algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse ajaks tagasiulatuvalt 6 kuud arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud akti koostamise kuupäevast. (6) Omavolilise reovee ning sademetevee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient vee- ettevõttele hüvitust: 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 4 kohasele arvestuskorrale; 2) sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne.) summas, mis vastab 75 m3 reovee kanaliseerimise teenustasule kuus. (7) Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee- ettevõte tarbitud vee koguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks üks kuu. (8) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee- ettevõttele hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 - 6 toodud hüvituse määrasid võib vee- ettevõte, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada. § 12. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused (1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada. (2) Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta reovett, mis sisaldab: 1) tule- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid; 3) biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaaduseid vms); 4) keskkonnaohtlikke mikroobe; 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke. (3) Ühiskanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid ning muid aineid ja esemeid, mis võivad põhjustada kanalisatsioonitorustike või -pumplate ummistumist. (4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett temperatuuriga üle 40°C ja mille pH on väiksem kui 6,0 või suurem kui 10,0. (5) Ühiskanalisatsioonis on keelatud tekitada sisselaskudega nii hüdraulilist kui ka reostuslikku löökkoormust. (6) Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee- ettevõtte eelneval kirjalikul loal. (7) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole vee- ettevõttelt saanud vastuvõtutingimusi. (8) Ühiskanalisatsiooni ei ole lubatud juhtida pinnase-, sademe- ja drenaaživett, kui klient ja vee- ettevõte ei ole teisti kokku leppinud. (9) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida käesoleva eeskirja paragrahvis 13 määratud reostuse piirväärtusi ületavat reovett ainult eelneval kokkuleppel vee- ettevõttega. (10) Kui kliendi reovesi ei vasta eeskirja käesoleva paragrahvi lõige 2 nõuetele, peab ta selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama. (11) Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee- ettevõttel õigus nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist. (12) Vee- ettevõtte esindajal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite tööd. § 13. Reostusnäitajate lubatud piirväärtused Tabel 1. Reostusnäitajate lubatud piirväärtused ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees. Reostusnäitaja Lubatud piirväärtus mg/l BHT7 mg O/l 500 Püld mg/l 10 Nüld mg/l 50 Heljuvained mg/l 500 Naftaproduktid mg/l 1 Fenoolid mg/l 0.1 Rasvad mg/l 50 KHT mg O/l 1000 § 14. Reoainesisalduse kontrollimise kord (1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostumuse määrab vee- ettevõte regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud reoveest. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt. (2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee- ettevõte. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee- ettevõtte juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele. (3) Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning kontrollitavad reostusnäitajad määrab vee- ettevõte reostuse iseloomust lähtuvalt. (4) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee saastenäitajad määratakse Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud laboratooriumis proovivõtukohtadest võetud ühekordsete proovide alusel. (5) Proov võetakse kliendi esindaja juuresolekul. Kliendi keeldumise korral viibida proovi võtmise juures, on vee- ettevõttel õigus võtta proovi iseseisvalt. (6) Vee reostumust iseloomustava proovi saamiseks on vee- ettevõttel õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab vee- ettevõttele teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reostumus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mille kanalisatsiooni laskmine või ühiskanalisatsiooni toimimist kahjustada. (7) Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee- ettevõtte kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja nende alusel saasteainete määramist. (8) Kliendid on olenevalt ühiskanalisatsiooni juhitud saasteainete tasemest jaotatud kuude hinnagruppi (Tabel 2). Hinnagrupp määratakse üksiku kõrgeima saastenäitaja järgi. Tabel 2. Ühiskanalisatsiooni klientide hinnagruppidesse jaotamine Saaste- Saastegrupid näitaja Sademe­vesi Olmereovesi Tööstusreovesi SG-1; SG-2 SG-3 SG-4 SG-5 SG-6 BHT7 mgO/l 0-500 501-1200 1201-1800 1801-2500 Üle 2500 HA 0-500 501-1000 1001-1500 1501-2500 Üle 2500 Püld mgP/l 0-10 10-15 16-20 21-30 Üle 30 Nüld mgN/l 0-50 51-60 61-80 81-120 Üle 120 KHT mgO/l 0-1000 1001-2000 2001-3000 3001-5000 Üle 5000 Rasvad 0-50 51-100 101-200 201-350 Üle 350 (9) Hinnagrupp kehtib alates kalendrikuust, millal proov võeti kuni järgmise proovivõtuni. (10) Võimaliku maksimaalse saastenäitaja ületamise korral (SG-6) võib vee- ettevõte sulgeda kanalisatsiooni kuni reovee saasteainete taseme viimiseni vastuvõetavatesse piiridesse. § 15. Ärajuhitava reovee arvestamise kord (1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni abil ärajuhitava reovee hulk arvestatakse võrdseks ühisveevärgist võetava vee hulgaga või mõõdetakse eraldi reovee arvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse ainult siis, kui üks lepingupooltest seda soovib; kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab seda soovinud pool. (2) Kui ärajuhitava reovee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee- ettevõttelt taotleda reovee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldatakse eraldi veearvesti. (3) Kui klient, kelle reovett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel vee- ettevõttega selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama muud vee- ettevõttele vastuvõetavad andmed reovee hulga määramiseks. (4) Kliendi sademevee kogus arvestatakse sademete statistiliste andmete keskmise alusel katuste, kõvakattega teede ja platside pinnalt, kus toimub äravool ühiskanalisatsiooni. (5) Reovee või fekaalide kogus purgimisel mõõdetakse arvestiga. § 16. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse ees tasumise kord (1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tasumise sagedus määratakse kliendi ja vee- ettevõtte vahel sõlmitud kliendilepingus. (2) Klient on kohustatud teenuse eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel tasub klient viivist 0,05% tasumata summalt päevas. (3) Pretensioon arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee- ettevõte läbi kümne päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks. § 17. Veega varustamise ja reovee vastuvõtmise piiramine või peatamine (1) Vee- ettevõttel on õigus ette teatamata piirata või peatada veega varustamine ja/või reovee vastuvõtmine: 1) loodusõnnetuse korral; 2) energiavarustuse katkemise korral; 3) ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste avarii korral; 4) vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist; 5) kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või –kanalisatsiooni ning teisi kliente; 6) kui tulevad ilmsiks omavolilised ühendused; 7) kui avastatakse leke kinnistutorustikus; 8) kui ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reostumus ületas lubatud piirväärtusi ja selle kohta puudus eelnev kokkulepe vee- ettevõttega. (2) Kliendi taotlusel ja kulul võib vee- ettevõte peatada kliendi kinnistu veega varustamise ja reovee ärajuhtimise. (3) Vee- ettevõttel on õigus ajutiselt peatada või piirata veega varustamine või reovee ärajuhtimine, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsiooni rajatiste remondiks ning ühendustöödeks. (4) Vee- ettevõte on kohustatud informeerima kliente käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevusest vähemalt üks päev ette. (5) Vee- ettevõttel on õigus pärast eelneva kirjaliku teate esitamist (kui pikk aeg ette?) kas täielikult või osaliselt peatada veega varustamine või reovee ärajuhtimine, kui klient: 1) on jätnud arve maksetähtajaks tasumata; 2) ei luba vee- ettevõtte esindajal üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida veearvestit või teha muid vajalikke töid; 3) ei täida vee- ettevõtte volitatud isiku tehtud ettekirjutusi; 4) ei täida vee- ettevõtte poolt tehtud käesolevast eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi; 5) ületab liitumistingimustega kehtestatud vee tarbimise või reovee ärajuhtimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni kasutamise tingimustest; 6) rikub kliendilepingu tingimusi. (6) Veega varustamist ja reovee ärajuhtimist jätkatakse peale käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega tehtud kulutuste hüvitamist vee- ettevõttele. § 18. Ajutised torustikud (1) Vee- ettevõte võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ning sademetevee kanaliseerimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks) tähtajalise kliendilepingu alusel. (2) Ajutisi vee- või kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vallavalitsues poolt antud tehnilistele tingimustele. (3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise kliendilepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee- ettevõte teise lepingupoole kulul. (4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi või -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee- ettevõtte nõudmisel ka tagasilöögiklapp. (5) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kliendi kohustused. (6) Tähtajalise kliendilepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada enda kulul ajutisele torustikule nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti. § 19. Vee- ettevõtte õigused ja kohustused (1) Vee- ettevõte peab tagama klientide varustamise sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuetele vastava joogiveega ning reovee ärajuhtimise vastavalt kliendilepingule ning käesolevale eeskirjale. (2) Vee- ettevõte peab tagama ühisveevärgi vee kvaliteedi kontrolli vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud kontrollinõuetele. (3) Vee- ettevõttel on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja –seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja reovee ärajuhtimist kliendilepingus ja käesolevas eeskirjas sätestatud korras. (4) Vee- ettevõttel on õigus teha ettekirjutusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks; (5) Rikke kõrvaldamine peab toimuma mõistliku aja jooksul peale vee- ettevõttest sõltumatute asjaolude likvideerumist. § 20. Kliendi õigused ja kohustused (1) Kliendil on õigus nõuda sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuetele vastava joogiveega varustamist ning reovee ärajuhtimist vastavalt kliendilepingule ning käesolevale eeskirjale. (2) Klient on kohustatud tagama kinnistu veevarustuse ja –kanalisatsioonirajatiste ning –seadmete nõuetekohase korrashoiu, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu. (3) Klient peab lubama vee- ettevõtte volitatud isikule juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja –rajatistele eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras. (4) Kinnistutorustiku nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teatama vee- ettevõttele ning võtma viivitamatult tarvitusele abinõud lekke kõrvaldamiseks. § 21. Eeskirja rakendamine (1) Eeskiri jõustub 01.07.2008.a (2) Eeskirja jõustumisega tunnistatakse kehtetuks Kõrgessaare Vallavolikogu 14.07.2000 määrus nr 23 «Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kehtestamine». Volikogu aseesimees Aili KÜTTIM