Legislator Case Law & Legislation
12979095 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-94/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 1995. a. kohtu­otsus T. P. süüdistusasjas KrK § 15 lg. 2 — § 139 lg. 2 p. 2 ja § 195 lg. 2 järgi — RT III, 1996, 6, 88

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-94/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 1995. a. kohtu­otsus T. P. süüdistusasjas KrK § 15 lg. 2 — § 139 lg. 2 p. 2 ja § 195 lg. 2 järgi — RT III, 1996, 6, 88

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. detsembril 1995. a. III-1/1-94/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. P. süüdistuses KrK § 15 lg. 2 — § 139 lg. 2 p. 2 ja § 195 lg. 2 järgi. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et T. P. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 31. augusti 1995. a. otsusega KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja § 195 lg. 2 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest 4-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. T. P. süü võõra vara salajases varguses tuvastati 14. septembril 1992. a. Tallinna Pedagoogilise Instituudi garderoobist V. P.-le ja R. A.-le kuuluva vara omastamises; 7. märtsil 1994. a. Tallinnas «Lembitu» kaubamaja müügisaalist 103,95 kr väärtuses toiduainete omastamises ja 31. oktoobril 1994. a. Tallinnas «Statoili» kaupluse müügisaalist 309,20 kr väärtuses toidukaupade omastamises. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium arutas kriminaalasja 18. ok­toobril 1995. a. T. P. kaitsja vandeadvokaat E. Pieli kaebuse alusel. Kaebuses taotleti «Lembitu» kaubamajast ja «Statoili» kauplusest toimepandud varguse­episoodide ümberkvalifitseerimist vargusekatseteks ja kergema karistuse mõist­mist. Ringkonnakohus rahuldas osaliselt kaitsja kaebuse. «Statoili» kauplusest toimepandud vargus kvalifitseeriti varguskatseks. Tuginedes KrK § 6 lg. 2 sätestatule jäeti süüdistusest välja «Lembitu» kaubamajast toimepandud varguse­episood; toimepandud varguste eest mõisteti karistuseks kaks aastat vabaduse­kaotust ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel kaks aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. oktoobri 1995. a. otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ja kriminaalasja uueks läbivaatamiseks saatmist Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Prokurör leiab, et T. P. õigeksmõistmine 7. märtsil 1994. a. «Lembitu» kaubamajas toimepandud vargusekatse episoodis on alusetu ja seetõttu on ka põhjendamatu T. P.-le mõistetud lõplik karistus. Prokuröri arvates on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ebaõigesti kohaldanud KrK § 6 lg. 2 sätet ja mõtet. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes toetas protestis esitatud taotlust, tuvastas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et Vabariigi Valitsuse 15. juuli 1994. a. määrusega nr. 260 kehtestatud miiniumpalgast lähtudes, varastas T. P. 7. märtsil 1994. a. «Lembitu» kaubamajast toidukaupu väiksemas väärtuses kui 1995. aastal kehtinud kümme päevapalka ja seega on välistatud teo kriminaalkorras karistatavus. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu selle järeldusega ja on seisukohal, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Kriminaalõiguses kehtib põhimõte, et teo kriminaalkorras karistatavus mää­ratakse selle teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega. Tagasiulatav jõud on seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Teo karis­tatavust kõrvaldava seaduse all mõeldakse sellist seadust, mis ei tunnista enam kuriteoks varem kehtinud seaduse kohaselt kriminaalkorras karistatavat tegu. Osundatud põhimõte sisaldub KrK § 6, mille teine lõige sätestab: «Seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust on tagasiulatuv jõud — selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toimepandud enne selle seaduse vastuvõtmist.» Seaduse tekstist tuleneb vastuvaidlematult, et muudatused krimi­naalseadusesse, mis kõrvaldavad teo karistatavuse ja omavad tagasiulatuvat jõudu, saab teha ainult seadusega. Valitsuse määrust, mis kehtestas varem­kehtinuga võrreldes kõrgema miinimumpalga, ei saa käsitleda seadusena, mis kõrvaldab teo kriminaalkorras karistatavuse. Riigikohus möönab, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt T. P.-le mõistetud karistus on kooskõlas KrK § 36 nõuetega, kuid T. P. õigeksmõistmise tühistamine ühes kuriteoepisoodis tingib vältimatult varguste ja kuritegude kogumi eest mõistetud lõpliku karistuse tühistamise. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKSi § 63 p. 2; § 64 p. 3 ja § 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. oktoobri 1995. a. otsus T. P. õigeksmõistmises «Lembitu» kaubamajast 7. märtsil 1994. a. toimepandud varguse katse eest ja varguste ning kuritegude kogumi eest mõiste­tud lõpliku karistuse osas. 2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 3. Kriminaalasi saata uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtu krimi­naalkolleegiumi teises kohtukoosseisus. 4. Prokuröri protest rahuldada. Otsus jõustub 19. detsembril 1995. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Lea Kalm Eerik Kergandberg

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →