Legislator Case Law & Legislation
12979065 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-92/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. detsembri 1995. a. kohtu­otsus A. K. ja D. I. süüdistusasjas KrK § 161 järgi — RT III, 1996, 6, 86

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-92/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. detsembri 1995. a. kohtu­otsus A. K. ja D. I. süüdistusasjas KrK § 161 järgi — RT III, 1996, 6, 86

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. detsembril 1995. a. III-1/1-92/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. K. ja D. I. süüdistuses KrK § 161 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetud A. K. ja D. I., nende kaitsjad vandeadvokaadid Aivar Raudsik ja Jelena Benevolenskaja ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. D. I.-le ja A. K.-le esitati süüdistus KrK § 1411 lg. 3 p. 1 — § 15 lg. 2 ja § 161 järgi. Neid süüdistati KrK § 1411 lg. 3 p. 1 — § 15 lg. 2 järgi selles, et olles ametiisikud (D. I. AS Nowe Pank juhatuse esimees ja A. K. AS Nowe Pank kommertsosakonna juhataja asetäitja), eelneval kokkuleppel ja kuri­tarvi­tades oma ametiseisundit, rikkusid tahtlikult pangas kehtivaid raamatu­pidamise eeskirju klientidega tehtavate operatsioonide kajastamisel panga bilansis vasta­valt kehtivale kontoplaanile. Nad ei võtnud tarvitusele vajalikke meetmeid, mis tulenesid nende ametikohast ja jätsid tahtlikult kajastamata panga bilansi kontodel 737 ja 738 AS Nowe Panga kommertsosakonna sõlmitud lühiajalised deposiitlepingud nr. 5 18. augustist 1993. a. I. T.-ga 8 875 944 kroo­ni suuruses summas, nr. 20 13. septembrist 1993. a. V. T.-ga summas 325 000 krooni, nr. 21 13. septembrist 1993. a. I. T.-ga 4 602 000 krooni suuruses sum­mas ja nr. 23 1. oktoobrist 1993. a. AS Himalayaga summas 1 300 000 krooni — kokku 15 102 944 krooni suuruses summas. Veel jätsid D. I. ja A. K. tahtli­kult kajas­tamata panga bilansi kontol nr. 497 ülaltoodud kuupäevadel AS Nowe Panga kommertsosakonna poolt AS-de Cepheus ja Comex esindaja I. S.-iga sõlmitud lühiajalised laenulepingud nr. 14, 19, 24 ja 27 — kokku 15 102 944 krooni suuruses summas. Ülalmärgitud deposiit- ja laenulepingud jäeti kajas­tamata panga bilansi kontodel eesmärgiga riisuda nende lepingute pealt AS Nowe Panga loodetavat kasumit, mis seisnes intressi­protsentide vahes kokku 845 007 krooni, ja see summa on suur KrK § 1411 lg. 1 p. 1 mõttes. AS Nowe Pangale ettenähtud kasumi riisumine jäi D. I. ja A. K. poolt lõpule viimata põhjusel, mis ei olenenud nende tahtest, kuna AS-ide Cepheus ja Comex esindaja I. S.-i poolt jäid AS Nowe Panga kommerts­osakonnaga sõlmi­tud laenu­lepingud ette­nähtud tähtajaks täitmata, s.t. laenatud raha koos intres­sidega pangale tagas­tamata. KrK § 161 järgi esitati D. I.-le ja A. K.-le süüdistus selles, et olles ameti­isikud, kasutasid eelneval kokkuleppel tahtlikult oma ametiseisundit teenistus­huvide vastaselt. Nad rikkusid AS Nowe Panga kehtivate raamatu­pidamise eeskirjade p. 3, vastavalt millele Eesi Panga kirja nr. 11-3-1/63 25. märtsist 1993. a. alusel AS Nowe Pangas klientidega tehtavate operatsioonide kajastami­seks kasutatakse panga bilansi kontosid. Võtmata tarvitusele vajalikke meet­meid, mis tulenesid nende ametikohast, jätsid D. I. ja A. K. tahtlikult kajas­tamata panga bilansi kontodel nr. 497 18. augustist 1993. a., nr. 737 13. sep­tembrist 1993. a. ja 738 1. oktoobrist 1993. a. I. T.-ga, V. T.-ga ja AS Hima­layaga sõlmitud deposiitlepingud nr. 5, 20, 21 ja 23 kokku 15 102 944 krooni suuruses summas ning AS Cepheus ja Comex esindaja J. S.-iga samadel kuu­päevadel AS-i Nowe Pank kommertsosakonnaga sõlmitud laenulepingud nr. 14, 19, 24 ja 27 kokku 15 102 944 krooni suuruses summas. Sellega põhjus­tasid nad olulise varalise kahju I. T., V. T., AS Himalaya ja AS Nowe Pank seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, mis seisnes selles, et deponeeritud rahasummad jäid ilma AS Nowe Panga garantiist ja pangal endal puudus raamatupidamise arvestus nimetatud summade laekumise ja liikumise kohta. Tallinna Linnakohtu 15. juuni 1995. a. otsusega mõisteti D. I. ja A. K. õigeks neile esitatud süüdistustes. Linnakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna Prokuratuuri abiprokurör Hinge Brand, kes taotles 15. juuni 1995. a. otsuse tühistamist ja kohtualuste süüdimõistmist neile esitatud süüdistustes. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. oktoobri 1995. a. otsu­sega tühistati Tallinna Linnakohtu 15. juuni 1995. a. otsus ja D. I. ning A. K. tunnistati süüdi KrK § 161 järgi ning mõlemat karistati vabadusekaotusega 1 aasta tingimisi KrK § 47 alusel 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga. Vastavalt KrK § 27 võeti lisakaristusena D. I.-lt ja A. K.-lt ära õigus töötada rahaliste vahendite teenindamisega seotud ametikohtadel pangaasutustes 3 aasta jooksul. Koos D. I. ja A. K.-ga süüdistati KrK § 1411 lg. 3 p. 1 — § 15 lg. 2, § 161 ja § 166 järgi ka Nowe Panga kommertsosakonna juhatajat T. H.-d, kuid tema suhtes lõpetas Tallinna Ringkonnakohus kriminaalasja seoses surmaga 13. juulil 1995. a. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis tõendeid kogumis hinnates, et omavahelise kooskõlastatud tegevuse tulemusena ei võtnud D. I. ja A. K. tarvi­tusele abinõusid, mis tulenesid nende ametikohast ja jätsid tahtlikult kajas­tamata raamatupidamise kontodele klientidega tehtavad rahalised ope­ratsioonid, olles teadlikud sellise kajastamise kohustusest. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebused süüdimõistetu D. I. ja tema kaitsja vandeadvokaat J. Bene­volenskaja ning A. K. kaitsja vandeadvokaat A. Raudsik. D. I. taotleb ringkonnakohtu otsuse muutmist ja kriminaalasja lõpetamist enda suhtes kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Ta leiab, et ei ole sõlminud laenulepinguid I. T.-ga, V. T.-ga, AS-iga Himalaya ja I. S.-iga ega olnud üldse teadlik nimetatud lepingute olemasolust enne kui kliendid pöördusid peapanga poole. J. Benevolenskaja taotleb D. I. õigeksmõistmist süüdistuses KrK § 161 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. D. I. ei sõlminud ühtegi eelpool­nimeta­tud deposiit- ja laenulepingut ega andnud nende sõlmimiseks kirjalikke juhi­seid. Ta ei olnud üldse teadlik nende lepingute olemasolust enne klientide pöördu­mist panga juhatuse poole. T. H., A. K. ja S. T. kui asjast huvitatud isikute ütlustesse tuleks suhtuda kriitiliselt. Lepingud sõlmiti panga kommerts­osa­konnas, sealses raamatupidamises pidanuks nad ka kajastatama ja panga juha­tuse esimehel puu­dus võimalus peegeldada rahade liikumise protsessi peapangas kui kommerts­osakonnast nende liikumise kohta andmeid ei esitatud. A. Raudsik taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. ok­toobri 1995. a. otsuse tühistamist ja A. K. õigeksmõistmist. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, kohtu järel­dused ei vasta faktilistele asjaoludele ning oluliselt on rikutud kriminaal­menet­luse sea­dust. A. K.-d ei olnud tutvustatud AS Nowe Pank raamatupidamis­eeskirja­dega ega neis viidatud Eesti Panga kirjaga ega ka pangas kehtinud konto­plaa­niga. Panga kommertsosakonna põhimäärus valmis alles pärast kriminaalasja algata­mist. Tõestamata on väide, et A. K. ametialaste kohustuste hulka kuulusid deposiidi- ja laenulepingute kajastamine panga bilansi kontodel vastavalt kehtivale kontoplaanile. A. K.-ga ei olnud sõlmitud töölepingut, kus olnuks kajastatud tema ametikohustused, puudus ametijuhend. Tõendamist ei ole leidnud A. K. otsene tahtlus teo toimepanemisel ega tema süü tagajärgede suhtes. Ringkonnakohus ei ole motiveerinud oma otsuses väidet, et A. K.-d oli tutvustatud pangas kehtinud raamatupidamiseeskirjadega — kohtuotsuses motiivide puudumine on kriminaalmenetlusseaduse oluline rikkumine. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetute ja nende kaitsjate seletused, kes toetasid kassat­sioonkaebustes taotletut ning prokuröri seletuse, milles taotleti kassat­sioon­kaebuste rahuldamata jätmist, leidis: Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu krimi­naalkolleegiumi antud õigusliku hinnanguga D. I. ja A. K. toime­pandud kuri­teo kohta. Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et D. I. AS Nowe Panga juhatuse esimehena ja A. K. sama panga kommertsosakonna juhataja ase­täitjana olid ametiisikud KrK § 160 mõttes. D. I. kinnitas kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlusi, et pangal lasuvate tööülesannete täitmises lepiti kommertsosakonna juhtidega kokku suuliselt, kusjuures tema enda ülesandeks jäi panga üldine juhtimine ja arendamine. Kuna D. I. kui panga juht ei delegeerinud oma kohustusi alluvatele töötajatele kommertsosakonnas ja jättis tegemata kõik, et nende ametialased kohustused saaksid kirjalikult fikseeritud ja nendega töölepingud sõlmitud, vastutab ta ka panga põhitegevuse, s.o. sõlmitavate lepingute vormistamise ja nende raamatu­pidamises kajastamise seaduslikkuse eest. Ringkonnakohtu otsuses on põhjali­kult motiveeritud, miks kohus loeb tõendatuks, et D. I. oli teadlik vaieldavate deposiit- ja laenulepingute sõlmimisest. AS Nowe Panga kommertsosakonna loomise idee autorid olid T. H. ja A. K. ning nad tegelesid võrdselt osakonna töö juhtimise ja korraldamise ning lepingute sõlmimisega klientidega olenemata nende ametinimetuste erinevu­sest — üks panga kommertsosakonna juhataja, teine osakonna juhataja ase­täitja. Seda kinnitab ka asjaolu, et nii kommertsosakonna juhataja kui tema asetäitja kuupalgaks oli võrdselt 3000 krooni. Vaieldavate deposiit- ja laenu­lepingute sõlmimisega tegelesid mõlemad võrdselt — seda tõendavad kõik lepingute sõlmijad. Kuna T. H. ja A. K. faktiliselt täitsid endale suulise kokku­leppe alusel võetud ametiisiku kohustusi, mis seisnesid osakonna töö juhtimises, operatiiv­sete — organisatsiooniliste ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavate ülesannete täitmises, vastutavad nad ka oma ametiseisundi tahtliku ärakasu­tamise eest teenistushuvide vastaselt lepingute sõlmimisel panga klien­tidega. Tõendite kogumis hindamise tulemusena on ringkonnakohus õigesti järel­danud, et omavahelise kooskõlastatud tahtliku tegevuse tulemusena ei võtnud D. I., A. K. ja T. H. tarvitusele abinõusid selleks, et oleks kajastatud raamatu­pidamises klientidega tehtavad rahalised operatsioonid. Ringkonnakohtu otsuses on põhjalikult motiveeritud, miks süüdimõistetute tahtlik teenistushuvide vastane tegutsemine pangas sõlmitud lepingute mittekajastamisel raamatu­pidamises põhjustas olulise kahju deposiitlepingud sõlminud isikutele ja pangale. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õigesti kohaldanud kriminaalseadust ja kohtu järeldused vastavad asjas tuvastatud tehioludele. Kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKSi § 64 sätete kohaselt oleks aluseks kohtuotsuse tühistamiseks. Ülaltoodu alusel ja juhindudes AKKSi § 63 p. 1 ja § 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. oktoobri 1995. a. otsus A. K. ja D. I. süüdistusasjas muutmata. 2. D. I. ja tema kaitsja vandeadvokaat J. Benevolenskaja ning A. K. kaitsja vandeadvokaat A. Raudsiku kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 15. detsembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Lea Kalm Peeter Vaher

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →