Legislator Case Law & Legislation
12979049 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-84/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. detsembri 1995. a. kohtu­otsus I. K. süüdistusasjas KrK § 142 lg. 2 p. 4 ja § 140 lg. 2 p. 1 ja 3 järgi — RT III, 1996, 6, 85

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-84/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. detsembri 1995. a. kohtu­otsus I. K. süüdistusasjas KrK § 142 lg. 2 p. 4 ja § 140 lg. 2 p. 1 ja 3 järgi — RT III, 1996, 6, 85

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. detsembril 1995. a. III-1/1-84/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassat­siooni korras läbi kriminaalasja I. K. süüdistuses KrK § 142 lg. 2 p. 4 ja § 140 lg. 2 p. 1 ja 3 järgi. Kohtuistungist võttis osa menetlusosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 23. mai 1995. a. otsusega mõisteti I. K. süüdi KrK § 142 lg. 2 p. 4 ja § 140 lg. 2 p. 1, 3 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest lõpliku karistusega KrK § 40 alusel 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu 13. septembri 1994. a. otsusega mõistetud karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vabadusekaotust noortevanglas. Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdimõistetu I. K., kes leidis, et mõistetud karistus on liiga range. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 1995. a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 23. mai 1995. a. otsus sisuliselt muutmata, kuid tehti sellesse täpsustus ja loeti lõplikust karistusest ärakantuks I. K. vahi all viibitud aeg 27. aprillist 1994. a. kuni 13. septembrini 1994. a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassat­sioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Protestis leitakse, et linnakohtu otsuse täpsustamise näol on tegemist seaduse ebaõige tõlgen­dami­sega. I. K.-l oli karistusest ära kandmata 2 aastat 7 kuud ja 14 päeva. Sellest ärakandmata karistusest liideti uuesti mõistetud karistusele 1 aasta ja 6 kuud. Seega on ringkonnakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et KrK § 41 sätete kohaselt tulnuks ka osalise kandmata karistuse liitmise puhul täiendavalt lugeda kantuks eelvangistuse aeg. Ebaõige kohtuotsuse täpsustamine on toonud I. K. suhtes kaasa alusetu karistuse vähendamise 4 kuu ja 16 päeva võrra. Kokku­võttes taotletakse protestis Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 1995. a. otsuse tühistamist I. K.-le mõistetud karistuse täpsus­tamise osas ja kriminaalasja saatmist selles osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. Püssi seletuse, milles toetati avalduses sisalduvat taotlust, tuvastas: KrK § 45 sätestab, et eelvangistusaja arvestab kohus karistuse tähtaja hulka ning vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel päev päeva vastu. KrMK § 275 lg. 1 p. 3 kohaselt näidatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas ärakandmisele kuuluv lõplik karistus. Tallinna Linnakohus, olles 23. mail 1995. a. süüdi mõistnud I. K. kuri­tegude kogumi eest, liitis selle otsusega mõistetud karistusele Tallinna Linna­kohtu 13. septembri 1994. a. otsusega mõistetud karistuse osaliselt, ära näita­mata, kas kohus arvestas seejuures vahi all viibitud aega 27. aprillist 1994. a. kuni 13. septembrini 1994. a. Toimiku materjalide põhjal on I. K. kinni peetud 27. aprillil 1994. a. ja ta viibis vahi all kohtuistungi toimumiseni 13. septembril 1994. a. Vahi all viibitud 4 kuud ja 16 päeva tuleb lugeda karistuse tähtaja hulka. Selline järeldus tulnuks linnakohtu 23. mai 1995. a. otuses otseselt ära märkida, vastasel korral ei ole võimalik otsusest teada saada, kas kohus arves­tas eelvangistusaega lõpliku karistuse mõistmisel. Protestis toodud seisukoht, et varem mõistetud karistuse osalisel liitmisel uuele karistusele on juba arves­tatud vahi all viibimise aega, on oletuslik ega tulene kohtuotsusest. Tallinna Ring­konna­kohtu kriminaalkolleegium on õieti täpsus­tanud Tallinna Linnakohtu 23. mai 1995. a. otsust ja lugenud lõplikust karistusest kantuks vahi all viibi­tud aeg. Juhindudes AKKSi § 63 p. 1 ja § 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 1995. a. otsus I. K. süüdistusasjas muutmata. 2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 15. detsembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Lea Kalm Eerik Kergandberg

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →