Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-47/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 1995. a. kohtu­otsus V. T. süüdistusasjas VNFSV KrK § 59^4 lg. 1 ja NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse «Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta» § 3 järgi — RT III, 1996, 6, 83

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. detsembril 1995. a. III-1/3-47/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtu­vigade parandamise korras läbi kriminaalasja V. T. süüdistuses VNFSV KrK § 594 lg. 1 ja NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse «Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta» § 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Keila jsk. rahvakohtu 2. novembri 1949. a. otsusega mõisteti V. T. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK § 594 lg. 1 ja NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse «Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta» § 3 järgi vabaduse­kaotusega 3 aastat. Kohtuotsuse järgi tunnistati V. T. süüdi selles, et tema, mobiliseerituna 1947. a. Vabriku-Tehase kooli nr. 11, keeldus pärast kooli lõpetamist 1948. a. jaanuarikuus asumast suunamisjärgsele töökohale Ehitusmontaaži nr. 2 Valit­suses. V. T. deserteerus ja asus elama oma vanemate juurde piirivööndis paikne­vasse Padise valda. Ta elas piirivööndis ilma passita ja elukohas sisseregist­reerimata. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 22. novembri 1949. a. määrusega jäeti Keila jsk. rahvakohtu 2. novembri 1949. a. otsus muut­mata. V. T. kassatsioonkaebus jäeti rahuldamata. V. T. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 2. november 1949. a. Kinnipidamiskohast vabanes V. T. 1. jaanuaril 1952. a. V. T. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse «Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta» § 3 järgi süüksarvatud teos. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. Püssi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: Vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta § 2 lg. 1 p. 1 on V. T. loetud talle VNFSV KrK § 594 lg. 1 järgi süüksarvatud teos rehabiliteerituks. Ilma loata NSV Liidu piirivööndis oma vanemate juures elamine seondus kõrvalehoidumisega sundtööst. Sundtöö keeld on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõte, mis on talletatud Rooma 4. novembri 1950. a. konventsioonis inimõiguste ja põhivaba­duste kaitseks (art. 4) ja on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 järgi Eesti õigus­süsteemi lahutamatu osa. Sellest tulenevalt on sundtööst kõrvalehoidumisel elamine piirivööndis käsitatav okupatsioonirežiimile passiivse vastupanu osuta­misena võitluses Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud üle­kohtu vastu. Seetõttu kuulub V. T. rehabiliteerimisele talle NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse «Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta» § 3 alusel süüksarvatud teos rehabiliteerimisele Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isi­kute rehabiliteerimise kohta § 5 lg. 1 järgi. Juhindudes KrMK § 5 lg. 1 p. 2, AKKSi § 63 p. 3, § 65 lg. 3 ja § 779 ning Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta § 5 lg. 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Keila jsk. rahvakohtu 2. novembri 1949. a. otsus ja ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 22. novembri 1949. a. määrus V. T. süüdimõistmises NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse «Piiri­vööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta» § 3 järgi ning lõpetada kriminaal­menetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Rehabiliteerida V. T. talle süüksarvatud teos ühes sellest tulenevate õigus­like tagajärgedega. 2. V. T. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 12. detsembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg Herbert Lindmäe