Legislator Case Law & Legislation
12978941 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-88/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 1995. a. kohtu­otsus O. O. süüdistusasjas KrK § 142 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 järgi — RT III, 1996, 6, 78

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-88/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 1995. a. kohtu­otsus O. O. süüdistusasjas KrK § 142 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 järgi — RT III, 1996, 6, 78

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. detsembril 1995. a. III-1/1-88/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja O. O. süüdistuses KrK § 142 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu O. O. kaitsja vandeadvokaat Mall Saar ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. O. O.-le esitati süüdistus KrK § 142 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 järgi selles, et ta 15. aprillil 1995. a. ajavahemikul kella 8—10 Võru vallas Võlsi küla metsas eelneval kokkuleppel koos A. K.-ga pani toime väljapressimise. O. O. nõudis U. R.-ilt 17 000 krooni üleandmist, pekstes seejuures kannatanut käte ja jalga­dega pähe ja keha piirkonda ning tekitas sellega kannatanule kerge tervise­rikketa kehavigastuse. Seejärel lükkas ta U. R.-i autosse, kus pani tal käed raudu ja ähvardas raha mittesaamisel sandiks teha, s.t. tekitada üliraske keha­vigastuse. Võru Maakohtu 27. juuli 1995. a. otsusega kvalifitseeriti kuritegu ümber ja tunnistati O. O. süüdi KrK § 188 järgi ning karistati arestiga 3 kuuks. Maa­kohus leidis, et O. O., olles pandud varastatud arvutitehnika ostu-müügi tehin­guga olukorda, kus ta kandis reaalset varalist kahju ning tundes müüjatest vaid U. R.-i, pööras varalise kahju hüvitamise nõude viimase vastu. U. R., aimates et arvutitehnika ei ole saadud seaduslikul teel, ei teatanud sellest heausksele ostjale O. O.-le. Viimane ei teadnud, kas U. R. ostu-müügi tehingust ka mingit tulu sai ja tema jaoks oli U. R. isik, kes osales tehingus. Kohtuotsuse kohaselt peale Võru Maakohtu 31. märtsi 1995. a. otsust oli ka U. R. teadlik, et O. O. ei nõua tagasi mitte võõrast vara või mingit muud varalist kasu, vaid tahab taga­si saada oma raha. Samas leiab Võru Maakohus, et O. O. asus oma vara tagasi nõudma ebaseaduslikus korras, tekitades kannatanule kehavigastuse, mis on KrK § 188 mõttes oluline kahju isiku seadusega kaitstud huvidele. Võru Maakohtu 27. juuli 1995. a. otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Võru Prokuratuuri abiprokurör U. Tammiksaar. Protestis taotleti Võru Maa­kohtu otsuse tühistamist ja O. O. süüdimõistmist KrK § 142 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 järgi ning karistamist vabadusekaotusega 6 kuuks. Protesti kohaselt on tõen­datud, et O. O. oli teadlik sellest, et tal puudub õigus (ka oletatav õigus) nõuda tekitatud kahju hüvitamist U. R.-i poolt. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 1995. a. otsu­sega jäeti Võru Maakohtu 27. juuli 1995. a. otsus O. O. suhtes muutmata ja apellatsioonprotest rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör T. Vassilevskaja. Protestis leitakse, et õige ei ole ringkonnakohtu väide nagu O. O., nõudes U. R.-ilt raha üleandmist, teostas sel moel oma oletatavat õigust tagasi saada temale kuuluvat vara isikult, kes vahendas eba­seaduslikku ostu-müügi tehingut. See kohtu seisukoht ei tulene KrK § 188 dispositsiooni nõudest. Oletatava õigusena käsitletakse süüdlase poolt ekslikult temale kuuluvaks peetavat õigust, mis tegelikult temale ei kuulu. O. O. pole kordagi väitnud, et arvas endal olevat õigus nõuda U. R.-ilt raha, mis läks tal kaotsi seoses arvutite ostu-müügi tehingu ebseaduslikkuse tuvastamisega. Ta nõudis, et U. R. vahendaks teda arvutite müüjatega. Veel väidetakse protestis, et ei ole tõendatud U. R.-i vahendaja roll selles arvutitehnika ostu-müügi tehingus. Kokkuvõttes taotletakse protestis Tartu Ringkonnakohtu kriminaal­kolleegiumi 27. septembri 1995. a. otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Vastuväidetes kassatsioonprotestile peab süüdimõistetu kaitsja vande­advokaat M. Saar kassatsioonprotesti põhjendamatuks ja palub selle rahul­damata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri seletuse, milles toetati protesti ja kaitsja seletuse, milles taotletakse protesti rahuldamata jätmist, leidis: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses märgitakse õigesti, et O. O. poolt toimepandud kuriteo kvalifitseerimine omavolina on põhjendatud ja rajaneb eeluurimisel kogutud ning kohtuliku uurimise käigus kontrollitud tõenditel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht väljapressimise ja omavoli piiritlemisel on toodud R. P. jt. süüdistusasjas 14. novembril 1995. a. tehtud kohtu­otsuses (III-1/1-79/95). Selle kohaselt tuleb eristamisel lähtuda eelkõige kuri­teo objektist. Väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus. Väljapressimine on välistatud, kui nõutakse vara, millele süüdlasel on õigus. Omavoli on aga valitsemiskorra vastane kuri­tegu, kus omanik teostab oma tõelist või oletatavat õigust ebaseaduslikul teel. Omavoli koosseis eeldab oma õiguse realiseerimist. Oletatav õigus võib olla objek­tiivselt põhjendamatu, kuid kui oli leidnud tõendamist, et süüdlane subjek­tiivselt pidas seda oma tegelikuks õiguseks, moodustab selle ebaseaduslik realiseerimine omavoli koosseisu. Ringkonnakohtu seisukoht, et U. R. oli vahendajaks varastatud arvutitehnika müümisel O. O.-le on kooskõlas toimiku materjalidega. O. O. on järjekindlalt väitnud, et arvas endal olevat õigus nõuda varastatud asjade ostu-müügi tehingu läbi kantud varalise kahju hüvitamist selle tehingu vahendajalt U. R.-ilt. Need süüdimõistetu väited ei ole eeluurimisel ega kohtuliku menetluse käigus kummutatud. Seetõttu on Võru Maakohus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium õigesti tõlgendanud kõrvaldamata kaht­lused kohtualuse kasuks ja lugenud tõendatuks, et O. O.-l oli õigus nõuda kahju hüvitamist U. R.-ilt. Kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus ei ole aset leidnud seaduse­rikkumisi, mis AKKSi § 64 sätete kohaselt oleks aluseks kohtuotsuse tühista­miseks. Juhindudes AKKSi § 63 p. 1 ja § 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 1995. a. otsus O. O. süüdistusasjas muutmata. 2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 5. detsembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Jüri RÄTSEP Peeter VAHER

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →