Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-46/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 1995. a. kohtuotsus V. D. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja § 15 lg. 2 — § 197 lg. 1 järgi — RT III, 1996, 6, 77

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. novembril 1995. a. III-1/3-46/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium, koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe, vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja V. D. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja § 15 lg. 2 — § 197 lg. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V. D. mõisteti süüdi ja karistati Tartu Maakohtu 25. augusti 1993. a. otsusega KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi üheaastase vabadusekaotusega KrK § 47 lg. 1 alusel tingimisi kaheaastase katseajaga. Katseaja jooksul pani V. D. toime uued tahtlikud kuriteod, mille eest ta mõisteti süüdi Tartu Linnakohtu 17. aprilli 1995. a. otsusega KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja § 15 lg. 2 — § 197 lg. 1 järgi ja karistati KrK § 40 alusel kuritegude kogumi eest kolmeaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Nimetatud otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31. augus­ti 1995. a. otsusega, millega vähendati salajase varguse ja kuritegude kogumi eest mõistetud lõplikku karistust. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nenditi, et Tartu Linnakohtu otsuses on jäetud V. D.-le mõistmata lõplik karistus kohtuotsuste kogumi järgi KrK § 41 alusel, kuid kuna apellatsiooni korras vaadati asja läbi süüdimõistetute ja nende kaitsjate kaebuste alusel, ei saa ringkonnakohus ilma kohtualuse olukorda raskendamata linnakohtu otsuses esinevat viga parandada. Kohtuvea parandamiseks esitas Riigikohtule avalduse Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja, kes taotleb Tartu Linnakohtu 17. aprilli 1995. a. otsuse tühistamist V. D.-le mõistetud lõpliku karistuse suhtes ja selles osas kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tartu Linnakohtule teises kohtukoos­seisus. Avalduse kohaselt on Tartu Linnakohus jätnud kohaldamata KrK § 41 sätted ja liitmata eelneva kohtuotsusega mõistetud karistuse. Märgitakse, et Tartu Linnakohus on rikkunud AKKSi § 39 lg. 2 p. 1 nõudeid ja seetõttu kuu­lub kohtuotsus tühistamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes toetas esitatud taotlust, tuvastas: Tartu Linnakohus, mõistes 17. aprillil 1995. a. V. D.-le lõplikuks karistu­seks kolm aastat vabadusekaotust, kohaldas kriminaalseadust ebaõigesti. Arvestades küll varem mõistetud ja kustumata karistust vastutust raskendava asjaoluna, jättis linnakohus täitmata KrK § 47 lg. 5 nõude, mille kohaselt süüdi­mõistetule, kes paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karis­tatakse vabadusekaotusega, mõistetakse karistus vastavalt KrK § 41 sätetele. KrMK § 335 sätestab, et kui kohtuotsuse tegemisel jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukohajärgne samaliigiline kohus, juhindudes krimi­naalkoodeksi § 40, § 41 ja § 43 määruse kõigi kohtuotsuste järgi kandmata karistuste täitmise kohta. Vastavalt KrMK § 1 lg. 1 on osundatud säte kohus­tuslik kõigile esimese astme kohtutele. Lõpliku karistuse mõistmisel kohtu­ot­suste kogumi järgi on kohtud kohustatud liitma viimasele kohtuotsusele eel­mise kohtu­otsusega mõistetud ärakandamata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt. Seega toimub KrK § 41 järgi karistuste liitmine kumulatsiooniprintsiibil ja koh­tu otsustus seisneb selles, kas liita ärakandmata karistus täielikult või osaliselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatab asju läbi avalduses taotletud ulatu­ses. Tartu Linnakohtu otsuses on võimalik viga parandada siis, kui eelnevalt tühistada ringkonnakohtu otsus, millega linnakohtu otsus jõustus. Ringkonna­kohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamiseks pole Riigikohtule taotlust esitatud. Tartu Linnakohtu poolt KrK § 41 ja § 47 lg. 5 sätete kohaldamata jätmine on parandatav KrMK § 335 alusel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKSi § 49 lg. 2, § 63 p. 1 ja § 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Tartu Linnakohtu 17. aprilli 1995. a. otsus ja Tartu Ringkonna­kohtu kriminaalkolleegiumi 31. augusti 1995. a. otsus V. D. süüdistusasjas muutmata. 2. Prokuröri avaldus jätta rahuldamata. Otsus jõustub 28. novembril 1995. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Herbert LINDMÄE