Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-42/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. novembri 1995. a. kohtu­otsus J. V. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi — RT III, 1996, 5, 67

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. novembril 1995. a. III-1/3-42/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea paranda­mise korras läbi kriminaalasja J. V. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. J. V. mõisteti Saare Maakohtu 29. novembri 1994. a. otsusega süüdi KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. Sellele karistusele liideti KrK § 41 järgi osaliselt Saare Maakohtu 2. novembri 1993. a. otsusega samasuguste kuritegude eest tingimisi mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle 1 aasta 8 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. J. V. mõisteti süüdi kahes salajases varguses, mille ta pani kohtuotsuse kohaselt toime üksinda ööl vastu 22. augustit 1994. a.: — avas valevõtmega Kuressaare kesklinnas pargitud P. K. sõiduauto Datsun Cherry ukse ja varastas autost P. K. automagnetoola Sound Barrier, arvuti, helikassette ja raha koguväärtuses 9429 krooni ning M. T. rahakoti väärtusega 45 krooni; — avas Kuressaare kesklinnas turuplatsile pargitud T. L.-i sõiduauto ZAZ-968 suletud ukse ja varastas autost T. L.-i helikassette 40 krooni väärtu­ses ning V. R.-i automagnetoola Levis ja helikasseti, tekitades V. R.-ile kahju 520 krooni. Maakohtu otsust keegi menetlusosalistest apellatsioonikohtus ei vaidlus­tanud ning see jõustus 12. detsembril 1994. a. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi avalduses kohtuvea parandmiseks osundatakse hiljem selgunud asjaoludele ja neid kinnitavatele menetlusdoku­mentidele, mis on vastuolus Saare Maakohtu otsuse järeldustega. 13. märtsil 1995. a. kinnitati süüdistuskokkuvõte ning saadeti Saare Maa­kohtusse arutamiseks kriminaalasi J. V., J. U., T. K. ja teiste süüdistuses, kus J. V.-le on uuesti esitatud süüdistus varguses T. L.-i sõiduautost ZAZ-968 ööl vastu 22. augustit 1994. a., kuid nüüd toimepanduna isikute grupis eelneval kokkuleppel koos J. U. ja T. K.-ga. Samas kriminaalasjas on esitatud uuesti süüdistus ka varguses ööl vastu 22. augustit 1994. a. P. K. sõiduautost Datsun Cherry, kuid nüüd J. U.-le ja T. K.-le. Kuigi J. V.-le on uues kriminaalasjas esitatud süüdistus kümnes Kures­saare linnas 1994. a. juulist oktoobrini grupiliselt toimepandud varguses ja kahes autode ärandamises, on avaldaja väidetel tõendeid asjaolude kohta, mis ületavad ka uue süüdistuse mahu. Avaldaja taotleb kohtuvea parandamist Saare Maa­kohtu 29. novembri 1994. a. otsuses, mis väidetult seisneb kriminaal­seaduse ebaõiges kohaldamises ja vaidlustatud kriminaalasja saatmises uueks sisuliseks läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. Püssi avaldust toetava seisukoha, tuvastas: Kriminaalasja materjalid, mille kontrollimise põhjal mõistis Saare Maa­kohus oma 29. novembri 1994. a. otsusega J. V. süüdi kahes ööl vastu 22. au­gustit 1994. a. toimepandud KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuriteos, viitavad olulistele kohtueelse menetluse puudustele. KrMK § 19 lg. 1 kohaselt on menetlust teostavad isikud kohustatud tarvi­tusele võtma kõik seaduses ettenähtud abinõud kriminaalasja tehiolude iga­külgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks. Varasema kohtuotsuse järgi (tl. 50—55) 1993. a. suvel Kuressaare linnas rea grupilisi vargusi toimepannud J. V. kuulati käsitletavas kriminaalasjas koos oma tookordsete grupikaaslastega üle metoodiliste taotlusteta selgitada üksikasju ilmsete kahtlusaluste võimalike muude kuritegude ja nende omavahe­liste suhete kohta. Esinenud kahtlusi tõendab karistatuse õiend, millega on nõutud andmeid nii J. V. kui ta eeldatud kaaslase J. U. valdavalt ühiste vara­semate kuritegude kohta. J. U. valdusest saadi asjaosaliste ütluste järgi kätte varastatud automag­netoolad, kuid nende äravõtmine vormistati 26. septembril 1994. a. koostatud vormivaba aktiga (tl. 13) J. V. nimele. Kriminaalasjas vormis­tasid protsessuaal­seid dokumente vaheldumisi mitu politseiametnikku. Keegi neist ei märganud vajadust läbiotsimise teostamiseks, mis oleks arvukate kuri­tegude avastamist võinud oluliselt tõhustada. Kohtueelse menetluse rõhutatud ühekülgsuse tõttu ja süvenemata järel­duste aktsepteerimisega on tekkinud kahe paralleelselt uuritud kriminaalasja sisu ja mahu erinevused, kuigi nad käsitlevad samade isikute õigusvastast tege­vust samal 1994. a. suvel Kuressaare linnas. Põhjalikuma uurimisega uues kriminaal­asjas on rõhutatud vaidlustatud kohtulahendi aluseks olnud tõendite ühekülgsust ning viidud kahtluse alla Saare Maakohtu 29. novembri 1994. a. otsuses sisalduvate õiguslike järelduste täpsus. Juhindudes AKKSi § 63 p. 2, § 64 p. 2 ja 3, § 65 lg. 3, § 779, kriminaal­kolleegium otsustas: 1. Tühistada Saare Maakohtu 29. novembri 1994. a. otsus J. V. süüdistus­asjas ja saata kriminaalasi uueks sisuliseks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 2. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 21. novembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Jüri RÄTSEP