Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-82/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. novembri 1995. a. kohtu­otsus A. K. süüdistusasjas KrK § 107 lg. 2 p. 1 järgi — RT III, 1996, 5, 64

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. novembril 1995. a. III-1/1-82/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. K. süüdistuses KrK § 107 lg. 2 p. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Sillamäe Linnakohtu 27. aprilli 1995. a. otsusega mõisteti A. K. süüdi KrK § 107 lg. 2 p. 1 järgi ning karistati viieaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Viru Ringkonnakohus jättis oma 7. septembri 1995. a. otsusega eel­toodud lahendi sisuliselt muutmata, kuid ei arvestanud vastutust raskendava asja­oluna kuriteo toimepanemist isiku poolt, kes varem on toime pannud kuriteo. Viru Ringkonnakohtu otsusele on esitanud kassatsioonprotesti Riigiproku­ratuuri prokurör Elo Kungla, kes leiab, et ringkonnakohus on vastutust ras­kendava asjaolu väljajätmisega rikkunud KrMK § 215 ja KrK § 38 nõudeid. Samuti leitakse protestis, et kuna A. K.-le inkrimineeritud kuritegu «kuulub raskete hulka», siis lähtudes KrK § 23 lg. 7 nõuetest, peab ta karistust kandma kinnises vanglas. Süüdimõistetu A. K. esitas vastuväited kassatsioonprotestile, milles palub talle määratud karistuse kandmise kohta mitte muuta. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes palus teha karistuse kandmise koha suhtes uue otsuse ning määrata A. K.-le karistuse kandmise kohaks kinnine vangla, leidis: Vastavalt AKKSi § 26 sätetele juhindub ringkonnakohus asja kohtulikul arutamisel kriminaalmenetluse koodeksi § 226, §-de 239—255 sätetest. Asja läbivaatamise ulatuse apellatsioonikohtus sätestab AKKSi § 20, mitte aga KrMK § 215 nagu ekslikult väidetakse kassatsiooniprotestis. KrK § 38 lg. 1 toodud vastutust raskendavat asjaolu on kohtul, olenevalt esimese kuriteo iseloomust, õigus mitte lugeda vastutust raskendavaks ning Viru Ringkonnakohus on seda sätet järginud. KrK § 23 lg. 7 kohaselt kannavad esimese astme kuriteo toimepannud isikud karistust kinnises vanglas. See säte on obligatoorse iseloomuga ja ei võimalda kohtul määrata teist karistuse kandmise kohta. A. K. poolt toime­pandud kuritegu on esimese astme kuritegu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKSi § 63 p. 3, § 64 p. 3 ja § 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Sillamäe Linnakohtu 27. aprilli 1995. a. otsus ja Viru Ringkonna­kohtu 7. septembri 1995. a. otsus A. K.-le karistuse kandmise koha määramise osas ja määrata temale karistuse kandmise kohaks kinnine vangla. Riigiprokuratuuri kassatsiooniprotest rahuldada osaliselt. Otsus jõustub 21. novembrist 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri ILVEST Lea KALM Jüri RÄTSEP