Riigikohtu Halduskolleegium — III-3/1-21/95 Riigikohtu halduskolleegiumi 17. novembri 1995. a. määrus V. P. kassatsioonkaebuse läbivaatamine Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg. 2 p. 3 kohaldamise asjas — RT III, 1996, 4, 59
Statutory Text (1 Articles)
RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. novembril 1995. a. III-3/1-21/95 V. P. kassatsioonkaebuse läbivaatamine halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg. 2 p. 3 kohaldamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 16. novembril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi V. P. kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 7. juuli 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-59/95. Istungist võttis osa V. P. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. 14. veebruaril 1995. a. V. P. elukohas Valgas Lai tn. 27 läbiviidud kontrollimise tulemusena leidsid Energiamüügi Valga jaoskonna töötajad, et V. P. oli elektrienergiat tarbinud omavoliliselt. Teda kohustati tasuma 3154 krooni 30 senti omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest. 17. veebruaril 1995. a. katkestati V. P.-le elektrienergia andmine. V. P. esitas 2. märtsil 1995. a. Valga halduskohtunikule kaebuse Energiamüügi Valga jaoskonna ametnike peale, pidades elektrienergia andmise katkestamist seadusevastaseks. Kaebust põhjendas V. P. sellega, et kontrollimisel ei avastatud elektrienergia omavolilist tarbimist ja akti elektrienergia omavolilise tarbimise kohta oleks pidanud koostama kontrollimise käigus kohapeal. Kohtuistungil väitis V. P. esindaja, et omavoliline elektrienergia tarbimine oleks pidanud olema tõendatud haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud menetluskorda järgides ja kontrollaktis esitatud nõue tasuda 3154 krooni 30 senti ei ole seaduslik. Valga halduskohtuniku 10. aprilli 1995. a. otsusega jäeti V. P. kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et nõue tasuda 3154 krooni 30 senti ei ole halduskaristus. See on nõue tasuda omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest. Elektrienergiaga varustamise katkestamine ei ole halduskaristus, sest selle abinõu kohaldamise õigus ei tulene haldusõiguserikkumiste seadustikust. Kohus leidis, et Energiamüügi ametiisikute tegevust ei saa tunnistada seadusevastaseks motiivil, et kontrollakti ei koostatud sündmuskohal, kuna sellist kohustust ei ole kehtestatud. 19. aprillil 1995. a. esitas V. P. Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellant väitis, et ta ei ole elektrit varastanud ning seadis kahtluse alla 14. veebruari 1995. a. kontrollimise tulemused. Apellandi arvates arvestas esimese astme kohus ainult Energiamüügi töötajate ütlusi, kuid ei määranud ekspertiisi ega kaasanud erapooletuid spetsialiste. Seetõttu palus apellant esitatud kaebuses kohtuotsuse tühistada ning saata asi uueks arutamiseks halduskohtule teises koosseisus. Ringkonnakohtu istungil palus apellant teha kohtul uue otsuse. Tartu Ringkonnakohus, kordamata otsuses esimese astme kohtu põhjendusi, jättis 7. juuli 1995. a. otsusega Valga halduskohtuniku otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. 7. augustil 1995. a. esitas V. P. kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsusele, paludes see tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Kassaator väidab, et tema ei ole tarbinud elektrienergiat omavoliliselt. Energiamüügi Valga jaoskonna ametiisikud ei koostanud kohapeal akti elektrienergia omavolilise tarbimise kohta. Kohus ei kaasanud spetsialiste ega määranud ekspertiisi. Vastustaja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsuse muutmata. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära V. P., Riigikohtu halduskolleegium leidis: V. P. esitas 19. veebruaril 1988. a. energiamüügi ettevõttele avalduse, milles palus end vormistada elektrienergia tarbijaks, kohustudes samas täitma «Elektrienergia kasutamise eeskirju». Majandusministri 4. novembri 1993. a. määrusega nr. 49 tunnistati nimetatud eeskirjad 1. jaanuarist 1994. a. kehtetuks ning kehtestati «Elektrienergia tarbimise eeskiri» (RTL 1993, 28, lk. 803). Avalduse esitamine V. P. poolt ning selle alusel talle elektrienergia müük energiamüügi ettevõtte poolt tuleb lugeda elektrivarustuse lepingu sõlmimiseks. Selle lepingu tingimused sisalduvad «Elektrienergia tarbimise eeskirjas». Eeskirja punkti 6.7 järgi on elektrimüüjal õigus lülitada tarbija elektrivõrgust välja ning teha elektrikulu ümberarvestus, kui tarbija on omavoliliselt ühendanud elektriseadmed elektrivõrku. Elektrienergia andmise katkestamine on elektrimüüja mõjutusvahend tarbija suhtes, kes ei täida elektrivarustuse lepingut. Elektrikulu ümberarvestuse tegemine on aga omavoliliselt tarbitud elektrienergia hulga arvestuslik kindlaksmääramine. 3154 krooni 30 sendi tasumise nõue omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest ei ole trahv. Elektrivarustuse lepingust tulenev vaidlus on tsiviilõiguslik vaidlus. HKSi § 3 lg. 2 p. 3 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse taotlused, mis lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras. Seega on asja lahendanud ebaõige kohtunik ning HKSi § 36 lg. 1 p. 1 alusel kuulub kohtuotsus igal juhul tühistamisele. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osas, milles taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Juhindudes HKSi § 3 lg. 2 p. 3, § 50, § 57 p. 3 ja § 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. juuli 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3-59/95 ja Valga halduskohtuniku 10. aprilli 1995. a. otsus haldusasjas nr. HA-16/95 ning lõpetada asja menetlus. 3. Tagastada V. P.-le kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub 21. novembril 1995. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN