EE
Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-105/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 1995. a. määrus P. R.-i hagis L. ja E. P. vastu Põlva Rajooni TSN TK otsuse ja Põlva Notaribüroo poolt väljaantud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse seadusevastaseks tunnistamiseks ning omandiõiguse tunnistamiseks elamule — RT III, 1996, 4, 58
Statutory Text (1 Articles)
RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 21. detsembril 1995. a. III-2/1-105/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, L. Laarmaa J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11. detsembril 1995. a. P. R.-i erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1995. a. määruse menetluse lõpetamise kohta P. R.-i hagis L. ja E. P. vastu Põlva Rajooni TSN TK otsuse ja Põlva Notaribüroo poolt väljaantud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse seadusevastaseks tunnistamiseks ning omandiõiguse tunnistamiseks elamule. Põlva Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja omandireformi aluste seaduse § 7, § 12 lg. 1 ja lg. 3 p. 3 ning § 19 alusel: 1) tunnistada täielikult seadusevastaseks endise Põlva Rajooni TSN TK 7. septembri 1970. a. otsus, millega Ahja vallas asuva Molloka talu hooned anti tasuta A. P. omandisse; 2) tunnistada täielikult seadusevastaseks Põlva Notaribüroo poolt 3. juunil 1994. a. kostjatele väljaantud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus, millega nimetatud majavalduse pärisid kostjad; 3) tunnistada tema omandiõigust 1/2 mõttelisele osale talu elamust. Hagiavalduse kohaselt päris hageja 1938. a. 1/2 mõttelise osa talumaadest, 1949. a. karistati teda ENSV SM Sõjatribunali poolt 25-aastase vabaduskaotusega ühes kogu vara konfiskeerimisega. Praeguseks on hageja rehabiliteeritud ja koos õe L. P.-ga (kostja) tunnistatud talumaade osas omandireformi õigustatud subjektiks, kuid see otsus ei laiene talu elamule. Kuna A. P. sai majavalduse riigiorgani otsusega tasuta, siis on välistatud heauskne omandamine. Põlva Maakohtu 7. märtsi 1995. a. eelistungil tehtud määrusega jäeti hagi TsKSi § 222 p. 1 alusel läbi vaatamata, kuna õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohaliku komisjoni otsust vara tagastamise või tagastamata jätmise kohta ei ole veel tehtud. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi määrusega maakohtu määrus tühistati ja uue määrusega lõpetati asjas menetlus. Ringkonnakohus leidis, et vastavalt ORASile ja sellest tulenevatele õigusaktidele on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks ja kompenseerimiseks ettenähtud halduskord ja sellega seotud vaidlused lahendatakse halduskohtus. Ringkonnakohus leidis ka, et maa- ja linnakohtu pädevusse ei kuulu nõuded tunnistada täielikult seadusevastaseks Põlva Rajooni RSN TK otsus ja notari poolt väljaantud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. Erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samasse kohtusse. Kassaator leiab, et asjas on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega elamuosa väljanõudmiseks füüsilistelt isikutelt, kus tuleb anda hinnang sellele, kas elamuosa on kostjate hea- või pahauskses omandis. Eeltoodut saab lahendada ainult tsiviilkohtupidamise korras. Ka ORASi § 19 näeb vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevate vaidluste lahendamise ette kohtus, mitte ainult halduskohtus. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada TsKSi § 347 p. 2 alusel. Pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue kuulub maa- või linnakohtu pädevusse. Seejuures on üheks kehtetuse tingimuseks selle seadusevastasus. Hagiavaldusest ei selgu, millistel asjaoludel ja õiguslikul alusel hageja pärimisõiguse tunnistust seadusevastaseks peab. Ringkonnakohus pole põhjendanud, miks ja millise seaduse alusel käsitletav nõue ei kuulu maa- või linnakohtu pädevusse ning kelle pädevusse see kuulub. Sellega on rikutud TsKSi § 213 lg. 1 p. 5 ja eeltoodud osas tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Ülejäänud osas on ringkonnakohus seaduslikult lõpetanud menetluse TsKSi § 218 p. 1 alusel. ORASi § 3 lg. 3 järgi omandireformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse vara samas seaduses ning muudes normatiivaktides sätestatud korras. Sama seaduse paragrahvide 12 lg. 5 ja 17 lg. 2 kohaselt kehtestab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra ning otsustab sellega seonduvad protseduurilised küsimused Vabariigi Valitsus. Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 on kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord» (tagastamise kord). Selle p. 23 sätestab, et õigustatud subjektidele vara tagastamise otsustab kohaliku omavalitsuse täitevorgan ning ühistatud vara suhtes vastav põllumajandusreformi komisjon. Seejuures on omavalitsuse täitevorgan pädev otsustama nii juriidiliste kui füüsiliste isikute omandis oleva vara tagastamist ning arvestama vara tagastamist välistavaid asjaolusid ja heausksust välistavaid asjaolusid (tagastamise korra p. 29). TsKSi § 1 lg. 1 ning 2 tulenevalt mõistab kohus õigust tsiviilasjades, milleks on tsiviil-, perekonna- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlused. Omandireformi käigus vara tagastamise otsustamist ei reguleeri tsiviilõigus. TsKSi § 1 lg. 4 kohaselt lahendab kohus ka teisi seadusega kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks antud asju. Omandireformi käigus vara tagastamise otsustamist ei ole antud kohtu pädevusse. Vara tagastamise otsustamine toimub halduskorras. Seega ORASi alusel esitatud nõue õigusvastaselt võõrandatud varale omandi saamiseks kas selle tagastamise või omandiõiguse tunnistamise teel ei kuulu maa- või linnakohtu pädevusse. ORASi § 19 kohaselt lahendatakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevad vaidlused kohtu korras. Tagastamisest tuleneb vaidlus pärast selleks pädeva organi otsust vara tagastamise või tagastamata jätmise kohta. Kuna tagastamise otsustab kohaliku omavalitsuse täitevorgan, siis tema õigusakti peale esitatakse HKSi § 4 lg. 1 p. 4 kohaselt kaebus halduskohtusse. Õige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et Põlva Rajooni RSN TK otsuse seadusevastaseks tunnistamise nõue ei kuulu maakohtu pädevusse. Kui hageja peab vajalikuks seda otsust seadusevastaseks tunnistada, tuleb tal pöörduda halduskohtusse. Juhindudes TsKSi § 346 p. 2, kolleegium määras: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1995. a. määrus tühistada osas, millega lõpetati menetlus Põlva Notaribüroo poolt 3. juunil 1994. a. väljaantud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse seadusevastaseks tunnistamise nõudes. Selles osas saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada P. R.-ile 23. oktoobril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA J. LUIK T. VERNIK