Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-104/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 1995. a. määrus T. K. ja S. K. hagis Riigi Politseiameti Keskuurimisbüroo vastu vara arestist vabastamiseks — RT III, 1996, 4, 57

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 21. detsembril 1995. a. III-2/1-104/95 Tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, hageja T. K. esindaja vandeadvokaat G. Kivinurme osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11. detsembril 1995. a. T. K. ja S. K. esindaja vandeadvokaat Gaida Kivinurme erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1995. a. määruse menetluse peatami­seks T. K. ja S. K. hagis Riigi Politseiameti Keskuurimisbüroo vastu vara arestist vabastamiseks. Harju Maakohtu 30. augusti 1995. a. määrusega peatati menetlus T. S. ja S. K. hagis vara arestist vabastamiseks kuni V. K. (surnud 8. septembril 1993. a.) kohta Riigi Politseiameti Keskuurimisbüroo menetluses oleva krimi­naalasja nr. 94740005 lahendamiseni kohtus. Kohtumääruse kohaselt ei ole tsiviilasja võimalik lahendada enne V. K. süü küsimuse lahendamist kriminaalasjas ja menetlus tuli peatada TsKSi § 214 lg. 1 p. 3 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1995. a. määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata põhjendusega, et perekonnaseaduse § 20 lg. 3 mõtte kohaselt võib kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõude pöörata ka abikaasade ühis­omandiks olevale varale või teise abikaasa lahusvarale. Vara arestist vabasta­mise hagi arutamisel ei ole kohtul õigust tuvastada vara kuritegelikul teel saadud vahendite arvel soetamise fakti. Kuna asjaolu, kas arestitud vara on soetatud kuritegelikul teel, tuvastatakse kohtuotsusega kriminaalasjas, siis peatas maa­kohus põhjendatult TsKSi § 214 lg. 1 p. 3 alusel menetluse tsiviilasjas. Erikaebuses palus hagejate esindaja kohtulahendid tühistada. Menetluse peatamisega rikuti hagejate õigust oma vara kasutada ja käsutada. PkSi § 20 lg. 3 sätete kohaldamine ei ole õige, sest Vladimir Kuznetsov on surnud ja teda ei saa kriminaalasjas süüdi mõista ega otsustada hagejatele kuuluva vara saatuse üle. Vara arestimine oli üldse ebaseaduslik, kuid kohus ei andnud sellele õigus­likku hinnangut. Arestiti nii abikaasade ühisvara kui ka T. K. lahusvara (raha). AÕSi § 80 lg. 1 ja § 89 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, samuti on omanikul õigus nõuda omandi­õiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist. Apellatsioonikohus leidis, et tsiviil­kohtumenetluse korras ei saa tuvastada fakti, kas vara on soetatud kuritegelikul teel. Hagejad aga soovisid tuvastada vastupidist, ­et vara ei ole soetatud kuri­tegelikul teel saadud vahendite arvel ja seda saab lahendada vara aresti alt vabastamise hagi läbivaatamisel. Kriminaalasi nr. 94740005 on peatatud tead­mata ajaks ja kui see nii jääbki, siis ei ole hagejatel võimalik saada oma riku­tud varalistele õigustele kohtulikku kaitset. Vastuses erikaebusele leidis Keskuurimisbüroo, et apellatsioonikohtu määrus on õige. Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja kohtulahendid tühistada kaebu­ses toodud põhjustel. Kolleegium leidis, et kohtulahendid tuleb tühistada protsessiõigusnormi väära kohaldamise tõttu. TsKSi § 214 lg. 1 p. 3 kohaselt peatab kohus menetluse, kui asja läbivaa­tamine on võimatu enne teise asja lahendamist, mis on läbivaatamisel tsiviil-, kriminaal- või halduskorras. Kohtud jätsid tähelepanuta, et kohtus läbivaatamisel olevat kriminaalasja V. K. kohta ei ole, sest ta suri enne eeluurimistoimingute alustamist. Seetõttu ei olnud menetluse peatamine tsiviilasjas seaduslik. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKSi § 346 p. 2, kolleegium määras: Tühistada Harju Maakohtu 30. augusti 1995. a. määrus ja Tallinna Ring­konnakohtu 12. oktoobri 1995. a. määrus ning saata asi läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada vandeadvokaat Gaida Kivinurmele kautsjon 200 (kakssada) krooni, mis on tasutud Keila Panka 9. oktoobril 1995. a. Eesistuja J. LUIK Liikmed L. LAARMAA T. VERNIK