Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-101/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 1995. a. kohtuotsus H.-A. K. hagis A. E., A. T., M. A., V. E. ja I. E. vastu eluruumi üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ning eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamises — RT III, 1996, 4, 54

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. detsembril 1995. a. III-2/1-101/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: esimees J. Luik, liikmed L. Laar­maa ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11. detsembril 1995. a. A. E. kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 1995. a. otsuse H.-A. K. hagis A. E., A. T., M. A., V. E. ja I. E. vastu eluruumi üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ning eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamises. Tallinnas Pärnu mnt. 38 asuv elamu kuulub omandiõiguse alusel H.-A. K.-le. Selle elamu korteri nr. 5 üürnikuks on A. E. ning M. A., I. E. ja V. E. on nimetatud eluruumi sissekirjutatud kui üürniku perekonnaliikmed. Nende ja A. T. vahel sõlmiti vaidlusaluse eluruumi kohta allüürileping kehtivusega 1. juu­nist 1993. a. kuni 1. juunini 1996. a. Hageja palus lõpetada ennetähtaegselt vaidlusaluse eluruumi üürilepingu ESi § 54 lg. 1 p. 2 ja 4 ning § 46 lg. 1 ja 2 alusel. Hageja põhjendas nõuet sellega, et allüürilepingu sõlmimisel rikuti allüürile andmise üldist korda, s.t. puudus üürileandja Tallinna Kesklinna EEV kirjalik nõusolek ning hageja kui omandireformi õigustatud subjekti nõusolek. Samuti leiab hageja, et kuna kostjad (v.a. A. T.) faktiliselt nimetatud eluruumis ei ela vähemalt juunist 1993. a., ei vaja nad seda eluruumi. 1. juunil 1995. a. otsustas Tallinna Linnakohus lõpetada ennetähtaegselt A. E.-ga sõlmitud üürileping. Väljakolimisest keeldumise korral tõsta A. E., I. E., V. E. ja M. A. eluruumist Pärnu mnt. 38-5 välja koos kõigi nendega elavate isikutega teist eluruumi vastu andmata ning samuti tõsta eluruumist Pärnu mnt. 38-5 välja A. T. koos kõigi temaga elavate isikutega. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata, leides et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna apellat­sioonikohus aktsepteeris täielikult linnakohtu otsuse põhjendusi, siis Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitleb neid apellatsioonikohtu põhjendustena. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni otsusega nr. 28 18. detsembrist 1992. a. H.-A. K. Tallinnas Pärnu mnt. 38 kinnistul asuva vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Vara üleandmise aktiga nr. 2 27. juulil 1993. a. anti elamu hagejale üle. Hageja vormistas omandiõiguse Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroos. Kohtuliku uurimise käigus leidis Kesklinna EEV passilaua juhataja 12. augusti 1993. a. kirjaga nr. 2309 tõen­damist, et üürnik A. E. ei võtnud vaidlusaluse eluruumi tolleaegselt üürileandjalt allüüriluba. Kohtule ei ole esitatud tõendeid muus vormis nõusoleku olemasolu kohta. Vaidlusalusel lepingul on küll üürileandja pitsatijäljend, kuid sellega kinnitatakse vaid allkirjade õigsust. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et vaidlusalune allüürileping oli sõlmitud kehtivat korda rikkudes, s.t. üürileandja kirjaliku nõusolekuta. See omakorda on aga aluseks üürilepingu ennetähtaeg­seks lõpetamiseks ning kostjate väljatõstmiseks eluruumist. Kehtiv seadusandlus ei näe ette kitsendusi ka ajateenijate osas. Kassatsioonkaebuses palub A. E. Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 1995. a. otsuse tühistada TsKSi § 64 sätete rikkumise ja I. E. suhtes ESi § 54 lg. 1 p. 2 põhjendamatu kohaldamise tõttu. Kohus ei andnud temale võimalust oma vastuväidete tõendamiseks, kuna ei rahuldanud taotlust AS-i Kantoles protsessi kaasamiseks. Nimetatud aktsiaselts ei täitnud lepingut eluruumi all­üürile andmiseks vajalike dokumentide vormistamisel. A. E., M. A., V. E. ja A. T. ei ole kassatsioonkaebust esitanud. Vastustaja leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Kolleegium leiab, et kaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. Kohus jättis õigesti rahuldamata kassaatori taotluse AS-i Kantoles kaasa­miseks protsessi kolmanda isikuna, kuna A. E. ei esitanud kohtule lepingu olemasolu kohta ühtegi tõendit, samuti ei ole ta viidanud taotluse seaduslikule alusele. Peale selle ei ole A. E. kaebuses põhjendanud, kuidas väidetavast lepingust AS-iga Kantoles sõltuvad tema ja hageja vastastikused õigused ja kohustused. Juhindudes TsKSi § 346 p. 1, kolleegium otsustas: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 1995. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. LUIK Liikmed L. LAARMAA T. VERNIK