Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-99/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 1995. a. kohtuotsus J. Š. hagis J. K. vastu eluruumi sundvahetamiseks — RT III, 1996, 4, 52

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. detsembril 1995. a. III-2/1-99/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laar­maa ja J. Luik, kassaatori J. Š. vastustaja J. K. ja tema esindaja vandeadvokaat U. Lõhmuse ning kolmanda isiku V. M.-i osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtu­istungil 11. detsembril 1995. a. J. Š. kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. septembri 1995. a. otsuse J. Š. hagis J. K. vastu eluruumi sundvaheta­miseks. J. Š. kasutab eluruumi Tartus Turu tn. 7-47 alates 1982. a. J. Š. pojanaine J. K. registreeriti nimetatud eluruumi sisse 1988. a. J. Š. poeg suri 27. septemb­ril 1993. a. Hagiavalduses Tartu Linnakohtule palus J. Š. tunnistada J. K. keeldumise nõusoleku andmisest Turu tn. 7-47 eluruumi vahetamiseks I. R.-i kasutuses oleva eluruumiga Tartus Anne tn. 89-41 põhjendamatuks ning lubada sõlmida eluruumide vahetus ilma J. K. nõusolekuta. Hageja põhjendas oma nõuet sel­lega, et peale poja surma ei lase pojanaine J. K. teda enam korterisse, kust hageja oli poja abiellumise järel ajutiselt lahkunud arusaamatuste tõttu J. K.-ga. Kostja hagiga ei nõustunud ning kinnitas, et ei ole hagejale teinud takistusi korterisse naasmiseks. Pealegi ei ole hageja enne kohtusse pöördumist pakku­nud ühtki sobilikku vahetusvarianti ning ka antud juhul pakutav ei ole ühiste kõrvalruumide tõttu samaväärne. Linnakohus rahuldas 13. märtsi 1995. a. otsusega hagi ning otsustas teos­tada eluruumi sundvahetuse J. K. nõusolekuta järgmiselt: J. K. asub elama korterisse Anne tn. 89-41a, J. Š. asub elama korterisse Puiestee tn. 64-12 ning V. M. ja I. R. asuvad elama korterisse Turu tn. 7-47. Ringkonnakohus rahuldas J. K. apellatsioonkaebuse, tühistas linnakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis J. Š. hagi J. K. vastu eluruumi sund­vahetamiseks rahuldamata. Apellatsioonikohus leidis, et hageja poolt pakutud eluruumide kasutamis­õiguse sundvahetamise korral halveneksid kostja elamistingimused, sest Turu tn. 7-47 korteri abiruume kasutavad kaks inimest, kuid Anne tn. 89-41a juurde kuuluvaid ühiskasutuses olevaid abiruume kasutaksid koos J. K.-ga veel kaks Anne tn. 89-41 elavat üürnikku. Ka halveneksid J. K. elamis­tingimused see­tõttu, et Turu tn. 7-47 korteris on 34,9 m2 elamispinda, seega kummagi elaniku kohta 17,45 m2, kuid sundvahetusega pakutavas eluruumis on 11,6 m2 ela­mispinda, mis ei vasta ESi § 56 lg. 1 sätetele. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus on ületanud haginõude piire, sest otsus J. K. väljatõstmiseks Turu tn. 7-47 korterist õigusega elama asuda Anne tn. 89-41a korterisse ei ole vaa­deldav otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisena TsKSi § 233 mõttes. Alusetud on kaebuse väited selle kohta, et eluruum Anne tn. 89-41a ei vasta ESi § 29 sätestatule ning vahetusel on fiktiivne iseloom. Kassatsioonkaebuses palus J. Š. Tartu Ringkonnakohtu 18. septembri 1995. a. otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kassaa­tor leidis, et kahe inimese elamist Anne tn. 89-41 korteris ei saa käsitleda elamistingimuste halvendamisena, sest mõlemad üürnikud kasutavad seda korterit iseseisvate üürilepingute alusel ning neil on õigus muuta elanike arvu oma eluruumis ja vahetada oma kasutuses olevat eluruumi sõltumata teise eluruumi kasutajast. Kuna kohtupraktika arvestab juba aastaid elamuasjades üldpinda, siis ringkonnakohtu poolt otsuse rajamine ainult elamispinnale on kassaatori arvates ebaõige. Ka on jäetud arvestamata, et J. K. kasutab Turu tn. 7-47 eluruumis läbikäidavat tuba. Vastustaja ei nõustu kassatsioonkaebusega ning leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Kolleegiumi istungil jäid pooled ja kolmas isik oma seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus ja kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Elamuseaduse § 49 lg. 2 määratleb eluruumi kasutamisõiguse sundvahe­tuse alused. Kui üürniku ja temaga koos elavate pere­konnaliikmete vahel ei ole saavutatud kokkulepet vahetamiseks, on osundatud sätte kohaselt igaühel neist õigus nõuda kohtu korras kasutamisõiguse sundvahetamist eraldi elu­ruumide kasutamisõiguse vastu. Ringkonnakohus lahendas asja lähtudes ESi § 49 lg. 2 ja leidis õigesti, et eluruumi kasutamisõiguse sundvahetuse korral vastuantav eluruum peab vastama ESi § 56 lg. 1 sätestatule ning see ei tohi olla väiksem ega vähem heakorrastatud kui väljatõstetava poolt varem kasutatud eluruum. Vastuantava eluruumi osas on ringkonnakohus tulnud õigele järeldusele, et kostjale sund­vahetuse korral antav eluruum Tartus Anne tn. 89-41a on väiksem kui tema kasutuses olev eluruum Tartus Turu tn. 7-47. Kohus hindas nii eluruumide elamispinna suurust kui ka üldpinna kasutamise võimalusi. Kassaatori väide, et eluruumi kasutusõiguse sundvahetuse korral saab kostja vastuantava elu­ruumina eraldi toa ja ühiskasutatavad ruumid iseseisva üürilepingu alusel, ei ole ring­konnakohtu otsuse muutmise aluseks. Juhindudes TsKSi § 346 p. 1 kolleegium otsustas: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. septembri 1995. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. JÕKS Liikmed L. LAARMAA J. LUIK