Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-93/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 6. detsembrist 1995. a. V. J.-i hagis AS-i Postimees vastu autori isikliku mittevaralise õiguse rikkumises — RT III, 1996, 3, 44

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. detsembril 1995. a. III-2/1-93/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, kassaatori V. J.-i osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 27. novembril 1995. a. V. J.-i kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. septembri 1995. a. otsuse V. J.-i hagis AS-i Postimees vastu autori isik­liku mittevaralise õiguse rikkumises. V. J. saatis ajalehele Postimees avaldamiseks artikli «Kas «Postimehe» kirjasaatjad K. ja V. sattusid omaenese või kellegi teise rumaluse ohvriks?», mis ilmus ajalehes Postimees 13. detsembril 1994. a. muudetud pealkirja all «Ministeeriumil polnud leidlikule aktsiaseltsile rentida midagi peale tõmbetuule või õhu» ning tunduvalt lühendatuna. Oma olemuselt oli see vastusartikkel 6. detsembril 1994. a. ajalehes Postimees avaldatud artiklile «Kas riigiametnik V. J. müüs eraaktsiaseltsile pikaajalise maakasutusõiguse Tallinna kesklinnas?», mille autoriteks olid O. K. ja S. V. Hagiavalduses Tartu Linnakohtule leidis V. J., et autori mõtet ja väljendus­stiili on oluliselt moonutatud ning palus autoriõiguse seaduse § 80 lg. 2 p. 6 kohaselt kostjalt välja mõista materiaalse hüvituse 5000 krooni autori isikliku mittevaralise õiguse rikkumisega tekitatud moraalse kahju eest. Tartu Linnakohus rahuldas 21. aprilli 1995. a. otsusega hagi ning mõistis ajalehelt Postimees V. J.-i kasuks välja autori mittevaralise õiguse rikkumise­ga tekitatud moraalse kahju eest hüvituse 5000 krooni, riigilõivu 300 krooni ja kohtukuludena 250 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt vastab antud artikkel autoriõiguse seaduse § 4 lg. 3 p. 1 mõttele. Vastavalt AutÕSi § 12 lg. 3 võib teoses endas, tema peal­kirjas teha muudatusi ainult autori nõusolekul. Artikli avaldamisega muudetud kujul ilma autori nõusolekuta moonutati autori mõtet ja väljendusstiili, kahjus­tati autori au ja väärikust ning tekitati moraalne kahju AutÕSi § 80 lg. 2 p. 6 mõtte kohaselt. Tartu Ringkonnakohus rahuldas ajalehe Postimees apellatsioonkaebuse ning juhindudes TsKSi § 57 lg. 1, § 301 lg. 1, § 319 p. 2; AutÕSi § 2 lg. 2, § 4 lg. 1, 2, 3 ning Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artiklist 2 lg. 8, tühistas Tartu Linnakohtu otsuse. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab AutÕSi § 4 lg. 2 koha­selt autoriõigusega kaitstav teos olema originaalne, loomingulise tegevuse tule­mus, mis kuulub kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonda ning on väljen­datud mingis objektiivses vormis, mille kaudu ta on tajutav ja reprodutseeritav teiste inimeste poolt. V. J.-i artikkel ei vasta AutÕSi § 4 lg. 2 toodud tunnustele, tegemist ei ole kirjanduse valdkonda kuuluva originaalse loomingulise teosega, vaid artikliga, mis omab ainult pressiteabelist iseloomu. Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikli 2 lg. 8 kohaselt ei kehti konventsioonis ettenähtud kaitse päevauudistele või mitmesugustele faktidele, mis omavad vaid pressiteabelist iseloomu. AutÕSi § 2 lg. 2 kohaselt kuuluvad Berni konvent­siooni sätted kohaldamisele, kuna Eesti Vabariik on ühinenud nimetatud kon­vent­siooniga. Kassatsioonkaebuses palus V. J.-i esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kaido Uduste ringkonnakohtu otsus tühistada materiaalõiguse normide väära tõlgen­damise ning asjas kogutud tõenditele ebaõige hinnangu andmise tõttu. Kassaator leidis, et artikli näol oli tegemist autoriõigusega kaitstava teo­sega, sest see on originaalne teos ning loomingulise tegevuse tulemus, mis sisaldab analüüsi, selgitusi ja autori omapoolseid järeldusi. Ringkonnakohus on meelevaldselt samastanud päevateemalise iseloomuga artikli ja pressiteabelise iseloomuga fakti. Ringkonnakohus ei ole hinnanud, kas artikli avaldamine lühendatud kujul ning pealkirja muutes, moonutas oluliselt tema mõtet ja väljendus­stiili ning tekitas nii autorile moraalset kahju. Vastustaja, AS Postimees, ei nõustu kassatsioonkaebusega ning leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegiumi istungil jäi V. J. oma seisukoha juurde ja palus ringkonna­kohtu otsuse tühistada. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendatud ning ringkonna­kohtu otsus tuleb tühistada TsKSi § 347 lg. 1 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Vaidlusaluse artikli ilmumise ajal reguleerisid Eesti Vabariigis autorile kuuluvaid õigusi ja reguleerivad ka käesoleval ajal autoriõiguse seadus ja Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (Berni konventsioon). AutÕSi § 4 lg. 2 on märgitud autoriõigusega kaitstava teose tunnused. AutÕSi § 4 lg. 3 on teoste mitteammendav loetelu, millele tekib autoriõigus. Osundatud sätte p. 1 kohaselt on sellisteks teosteks ka publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms. kirjalikud teosed. Artikkel kui arutlev kirjutis on autoriõigusega kaitstav kirjalik teos. Hageja kirjutas artikli «Kas «Postimehe» kirjasaatjad K. ja V. sattusid omaenese või kellegi teise rumaluse ohvriks?» ja AutÕSi § 7 lg. 1 ning 2 põh­jal tekkis tal autoriõigus artiklile selle kirjapanemise momendist. Selles vastu­artiklis 6. detsembril 1994. a. ilmunud artiklile kirjeldas hageja isikupäraselt oma tundeid, arutles ETA tegevuse üle ning ajakirjanike töökultuuri üle seo­ses tema soovituste järgimata jätmisega. AutÕSi § 6 kohaselt ei saa teose eesmärk ja väärtus olla aluseks autoriõiguse tunnustamata jätmisele. Hageja kirjutatud artikli sisu ei võimalda seda pidada päevauudiseks, üksikuks väiteks ega fakti­deks, mis omavad vaid pressiteabelist iseloomu ja millele ei kohaldata autori­õiguse seadust ja Berni konventsiooni (AutÕSi § 5 lg. 1 p. 6 ja 7 ning Berni konventsiooni artikkel 2 lg. 8). Eeltoodust järeldub, et hageja kirjutatud artiklit ei vii autoriõiguse kaitse alt välja asjaolu, et see oli kirjutatud vastu­seks varem­ilmunud artiklile. AutÕS ei sätesta teose puutumatuse osas eran­deid neile teostele, mis on saadetud avaldamiseks ajakirjandusele. Kui hageja poleks muudatustega nõustunud, oleks kostjal olnud õigus artikkel avaldamata jätta. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu täpselt, kas AutÕS ei laiene kirjutisele ainult seetõttu, et artikkel omas pressiteabelist iseloomu (tähelepanuta on jäe­tud, et Berni konventsiooni art. 2 lg. 8 kohaselt saavad sellist iseloomu omada faktid, mitte artikkel kui arutlev kirjutis) või ka seetõttu, et artikkel pole origi­naalne ja loominguline. Nimetatud tunnuste puudumist ringkonnakohtu otsuses põhjendatud ei ole, samuti pole tuvastatud asjaolusid, mis välistavad originaal­suse ja loomingulisuse. Asja uuel arutamisel tuleb võtta seisukoht, kas arvestades hageja kirju­tatud artiklist väljajäetu mahtu ja sisu ning võrreldes seda avaldatuga, samuti pealkirja muutmist, on tegemist teose muutmisega või mitte ning kas see väljub hädavajaliku redigeerimise raamest. Juhindudes TsKSi § 346 p. 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. septembri 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada V. J.-ile 21. septembril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kaks­sada) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA