Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/3-33/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 30. novembrist 1995. a. M. B. ja J. B. avalduses lapsendamiseks — RT III, 1996, 3, 42

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. novembril 1995. a. III-2/3-33/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi kinnisel kohtuistungil 20. novembril 1995. a. Eesti Riigi Perekonnaseisuameti kohtuvigade parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu 2. mai 1995. a. otsuse M. B. ja J. B. avalduses lapsen­damiseks. Pärnu Linnakohtu 2. mai 1995. a. otsusega anti nõusolek E. U. (sünd. ...1) lapsendamiseks M. ja J. B. poolt, andes lapsele uueks eesnimeks D., perekonna­nimeks B. ja sünnikohaks A. linn ning kandes vanematena sünniakti M. ja J. B. Eesti Riigi Perekonnaseisuamet palus kohtuvigade parandamise avalduses kohtuotsuse tühistada osas, millega muudeti lapse sünnikohta, sest see on vastuolus perekonnaseadusega. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja protsessiõigusnormide rikkumise tõttu. PkSi § 85 kohaselt antakse lapsele lapsendaja soovil lapsendaja perekonna­nimi ja võidakse muuta lapse eesnimi. Kohus on ilma seadusliku aluseta ekslikult muutnud lapse sünnikohta. Lapsendajad ei ole kohtule esitatud avalduses ega kohus oma otsuses põhjen­danud mingeid erilisi vajadusi lapse sünnikoha muutmiseks. Otsus selles osas ei ole seaduslik ega põhjendatud ning avaldus lapse sünnikoha muutmiseks tuleb jätta rahuldamata. PkSi § 123 lg. 1 kohaselt teeb perekonnaseisuasutus seoses lapsendamisega muudatused sünniaktis kohtuotsuse alusel (PkSi § 123 lg. 2 ja 3). Kohus jättis tähelepanuta, et sellest seadusest tulenevalt peab kohtuotsus sisaldama kõik andmed lapsendajate kohta, keda vanematena lapse sünniakti kantakse (lapsendajate nimed, sünniajad, -kohad, kodakondsus, isikukood, passiandmed, elukoht). Kohus seda nõuet ei järginud, rikkudes kohtuotsusele esitatavaid nõudeid (TsKSi § 232). PkSi § 76 lg. 1 kohaselt otsustab kohus lapsendamise lapsendada sooviva isiku avalduse alusel. Nõusolekut selleks küsitakse vastavalt asjaoludele vane­matelt, lapselt, lapsendaja abikaasalt, eestkostjalt või sotsiaalministrilt (PkSi § 78—82). Kohtult ei küsita lapsendamiseks nõusolekut. Lapsendajate avalduse alusel peab kohus otsustama, kas laps lugeda lapsendatuks või mitte (PkSi § 83 lg. 1). Käesolevas asjas on kohus andnud nõusoleku lapsendamiseks, jättes otsustuse lapsendamiseks tegemata. Asja uuel arutamisel peab kohus otsustama, kas E. U. lugeda lapsendatuks ning kohtuotsuses peavad kajastuma lapsendajate kui vanemate andmed vasta­valt lapse sünniaktis nõutule. Juhindudes TsKSi § 355 p. 1 ja § 354 lg. 2 kolleegium otsustas: Tühistada Pärnu Linnakohtu 2. mai 1995. a. otsus ja asi saata uueks läbi­vaatamiseks samasse kohtusse. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Eesistuja H. JÕKS Liikmed J. LUIK T. VERNIK 1 Aluseks võttes perekonnaseaduse § 77 on lapsendamise saladuse hoidmise eesmärgil kohtuotsuses isikunimede asemel kasutatud initsiaale ning välja jäetud isikuandmed (sünniaeg, -koht jms.)