Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/1-78/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 14. novembrist 1995. a. R. P. süüdistusasjas KrK § 141 lg. 2 p. 1, 3, 4 järgi — RT III, 1996, 3, 37

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. novembril 1995. a. III-1/1-78/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liik­med Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. P. süüdistuses KrK § 141 lg. 2 p. 1, 3, 4 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiproku­ratuuri prokurör Marge Püss. Viljandi Maakohtu 19. mai 1995. a. otsusega mõisteti E. P. süüdi KrK § 140 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi ja karistati 1-aastase vabadusekaotusega ning KrK § 141 lg. 2 p. 1, 2, 3, 4 järgi ja karistati 6-aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel loeti karistuseks 6 aastat vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti KrK § 41 alusel osaliselt Viljandi Maakohtu 3. septembri 1993. a. otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat 6 kuud vabaduse­kaotust kinnises vanglas. R. P. mõisteti süüdi KrK § 141 lg. 2 p. 1, 3, 4 järgi ja karistati 6-aastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Sama kohtuotsusega mõisteti veel süüdi A. S. ja õigeks T. T., aga nende osas kohtuotsust keegi ei vaidlustanud. E. P. ja R. P. mõisteti süüdi selles, et nad joobnutena 5. veebruaril 1995. a. kella 22 paiku mootorsae röövimise eesmärgil tungisid Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Vilimetsa külas A. M.-i elukohta ning sama valla Metsla külas vendade M.-ide elukohta ja, ähvardades mõlemal juhul relvaga ning kasutades füüsilist vägivalda, nõudsid 3800 krooni maksvat mootorsaagi «Partner 365». Nimetatud mootorsaag oli mõni päev varem E. P. poolt K. M.-ilt avaliku varguse teel ära võetud, kuid viimane oli selle A. M.-i abiga tagasi saanud. Tartu Ringkonnakohus tühistas oma 4. septembri 1995. a. otsusega Viljandi Maakohtu otsuse osaliselt — E. P. ja R. P. kirjeldatud käitumine kvalifitseeriti röövimise katsena. Neile mõistetud vabadusekaotuse määr jäeti muutmata, kuid R. P. süüdimõistmisel KrK § 141 lg. 2 p. 1, 3, 4; § 15 lg. 2 järgi karistati teda 6-aastase vabadusekaotusega KrK § 47 kohaldamisega tingimisi 3-aastase katseajaga. Ta vabastati viivitamatult vahi alt, vahi all viibitud aeg 6. veebruarist 1995. a. kuni 4. septembrini 1995. a. loeti karistusest kantuks. Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee ei vaidlusta oma kassatsioonprotes­tis kuriteo õigusliku hinnangu muutmist, küll aga R. P. tingimisi karistusest vabastamist KrK § 47 rakendamisega. Protestis rõhutatakse, et kuigi R. P. varasemad karistused on kustunud, on ta jätkuvalt ka suhtumisel käsitletavasse kuriteosse näidanud tahtmatust mõista õiguskorra nõudeid. Kuriteo puhul avaldas ta joobnuna rõhutamisväärset jõhkrust, mida ringkonnakohus KrK § 20 mõttele vastavalt ei arvestanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi seletuse, milles toetati protesti, tuvastas: KrK § 20 kohaselt on karistus sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toime­panemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel ja mis seisneb süüdi­mõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises ning mis on ühtlasi mõjutus­vahendiks nii temale kui teistele isikutele hoidumaks niisuguste tegude toime­panemisest. Kriminaalkoodeksi 5. peatükk, kuhu kuulub § 47, käsitleb karistu­sest vabastamist. Vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine KrK § 47 mõttes on üldjuhul võimalik vähese raskusastmega kuritegude eest karistuse mõistmisel, kui seda tingib tehiolude ja süüdlase isiku märkimisväärsete eri­suste arvestamine. R. P. tahtlus ja tegevus 5. veebruaril 1995. a. hilisõhtul oli suunatud kõr­geima raskusastmega — esimese astme kuriteo toimepanekule ja ta mõisteti süüdi joobnuna toimepandud grupilise, relvastatud ja sissemurdmisega seotud röövimise katses. Asjaolud, et kolm varasemat kriminaalkaristust on kustunud ja nende puhul ei olnud tegu varavastaste kuritegudega, samuti see, et R. P. ülalpida­misel on üheaastane laps, ei anna alust reaalsest kriminaalkaristusest vabas­tamiseks, küll aga võimaldavad kaaluda KrK §-s 39 sätestatu rakendamist. Juhindudes AKKSi § 63 p. 2; § 64 p. 3, 4; § 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaal­kolleegium otsustas: 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsus R. P.-le mõistetud karistuse osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseius. 2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub 14. novembril 1995. a. ja edasi­kaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Jüri RÄTSEP