Riigikohtu Kriminaalkolleegium — III-1/3-38/95 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 31. oktoobrist 1995. a. J. K. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja § 195 lg. 2 järgi — RT III, 1996, 3, 36

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. oktoobril 1995. a. III-1/3-38/95 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtu­vigade parandamise korras läbi kriminaalasja J. K. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 jay § 195 lg. 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigi­prokuratuuri prokurör Marge Püss. 2Kriminaalasja materjalidest nähtub, et J. K. tunnistati süüdi Viljandi Maa­kohtu 14. oktoobri 1994. a. otsusega KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi ja teda karistati ühe aasta ja kuuekuuse vabadusekaotusega. KrK § 195 lg. 2 järgi süüdimõistmisel karistati teda 6-kuuse vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja kuritegude kogumi eest mõisteti lõplikuks karistuseks üks aasta vabadusekaotust noortevanglas. KrK § 41 järgi liideti osaliselt Viljandi Maakohtu 18. novembri 1992. a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusest 6 kuud ja lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumi järgi loeti üks aasta ja 6 kuud vabadusekaotust noortevanglas. Karistuse kand­mise aeg algas 27. aprillil 1994. a. Viljandi Maakohtu 14. oktoobri 1994. a. otsuse peale esitas süüdimõistetu J. K. apellatsioonkaebuse, milles taotles otsuse tühistamist tema süüditunnis­tamise osas KrK § 195 lg. 2 järgi ja mõistetud karistuse kergendamist. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. jaanuari 1995. a. otsusega tühistati Viljandi Maakohtu otsus J. K.-le KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. Ärakandmisele kuuluvast karistusest arvati maha vahi all viibitud aeg 26. novembrist 1993. a. kuni 2. detsembrini 1993. a. ja ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks loeti üks aasta 5 kuud ja 24 päeva vabaduse­kaotust noortevanglas. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Riigiprokuratuuri prokurör T. Vassilevskaja esitas Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks, milles taotleb Viljandi Maakohtu 14. oktoobri 1994. a. otsuse tühistamist J. K.-le KrK §-de 40 ja 41 alusel mõistetud karistuste osas ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoos­seisus. Taotluse motiivide kohaselt on Viljandi Maakohus karistuste liitmisel eiranud absorptsiooni- ja kumulatsiooni­printsiipi ning sellest tulenevalt on J. K.-le mõistetud lõplik karistus ebaõige. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kelle arvates tuleb tühistada Viljandi Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus J. K.-le kuritegude ja kohtuotsuste kogumi eest mõistetud karistuste osas, tuvastas: Lõpliku karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest võib kohaldada kas absorptsiooni- või kumulatsiooniprintsiipi. Rakendades karistuse mõistmisel absorptsiooniprintsiipi, loeb kohus lõplikuks karistuseks üksikute kuritegude eest mõistetud põhikaristustest raskema. Kumulatsiooniprintsiibi kohaldamisel liidab kohus üksikute kuritegude eest põhikaristused kas täies ulatuses või osaliselt. Viljandi Maakohus otsustas J. K.-le kuritegude kogumi eest lõpliku karistuse mõistmisel juhinduda absorptsiooniprintsiibist, s.t. otsustas lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga. Kuid samas tegi maakohus selle printsii­bi rakendamisel vea ja kohaldas ebaõigesti KrK § 40 sätteid. Lugedes ker­gema karistuse — üks aasta vabadusekaotust — kaetuks raskemaga — ühe aasta ja 6-kuuse vabadusekaotusega, on kohus saanud ekslikult lõplikuks karis­tuseks üks aasta vabadusekaotust. Kuritegude kogumi eest väära karistuse mõistmine põhjustas ka kohtuotsuste kogumi eest KrK § 41 lg. 1 ja 2 järgi ebaõige lõpliku karistuse mõistmise. Kuna Viljandi Maakohtu otsus jõustus Tartu Ringkonna­kohtu kriminaalkolleegiumi 23. jaanuari 1995. a. otsusega, siis peab Riigikohus vajalikuks väljuda esitatud avalduse piiridest ja kriminaal­seaduse ebaõige kohal­damise tõttu kuulub osaliselt tühistamisele nii Viljandi Maakohtu kui ka Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus J. K. süüdistusasjas. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKSi § 49 lg. 3, § 63 p. 2, § 64 p. 3, § 65 lg. 3 ja § 777 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Viljandi Maakohtu 14. oktoobri 1994. a. otsus ja Tartu Ring­konnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. jaanuari 1995. a. otsus J. K.-le KrK § 40 ja § 41 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Viljandi Maakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätta otsused muutmata. 2. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Otsus jõustub 31. oktoobril 1995. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Lea KALM Eerik KERGANDBERG